K, 7.12.2022

Äärmuslikud ilmaolud nõudsid viimase 40 aastaga Euroopas 142 000 elu

AFP/BNS
Äärmuslikud ilmaolud nõudsid viimase 40 aastaga Euroopas 142 000 elu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Üleujutus Saksamaal Hamburgis 30. jaanuaril 2022. Foto on illustratiivne.
Üleujutus Saksamaal Hamburgis 30. jaanuaril 2022. Foto on illustratiivne. Foto: Daniel Bockwoldt/dpa via AP / Scanpix

Äärmuslikud ilmaolud nagu kuumalained ja üleujutused on viimase 40 aasta jooksul läinud Euroopale maksma pea 510 miljardit eurot ning 142 000 inimelu, selgus neljapäeval avaldatud raportist.

Oma uurimuses kutsus Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) võtma kasutusele jätkuvaid kohanemismeetmeid nii riiklikul tasemel kui ka rohujuuretasandil.

Väike arv äärmuslikke sündmusi, mis moodustasid vaid kolm protsenti kõigist kokku, põhjustasid pea 60 protsenti aastatel 1980-2020 tekkinud rahalistest kahjust, selgus raportist.

Mis puudutab inimelude kaotust, siis 91 protsenti surmadest saabus kuumalainete tulemusel, 2003. aasta kuumalaine tõttu suri pea 80 000 inimest.

Sarnased kuumalained tõid hiljem kaasa palju väiksema surmade arvu, sest «erinevates riikides võeti tarvitusele kohanemismeetmed» nagu õhukonditsioneeride paigaldamine, märkis EEA.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni hinnangul on ilmaga seotud katastroofide hulk viimase poole sajandi jooksul suurenenud, põhjustades suuremat kahju, kuid väiksema surmade arvu.

Euroopas ei võimalda viimase 40 aasta andmed EEA kinnitusel jõuda kindlale järeldusele, kas kahjusid on põhjustanud kliimamuudatused, sest viimastel aastatel kinnitust leidnud kahjud on väga korrapäratud.

«Kõiki ohte, mida kirjeldame kas ilma või kliimaga seonduvatena, mõjutavad ka klimaatilised tingimused. Ning see pole sama, mis öelda, et neid kõiki mõjutavad kliimamuutused,» ütles AFP-le EEA ekspert Wouter Vanneuville.

Viimaste uurimuste kohaselt, eriti valitsustevahelise kliimamuutuse nõukogu (IPCC) tööst nähtub, et taoliste sündmuste nagu põua ja metsatulekahjude sagedust ja tõsidust on lihtsam siduda kliimamuutustega, ütles ta.

Kuid rahetormide puhul pole tõendeid veel piisavalt.

«Näiteks mitte-troopiliste tormide puhul pole kliimasignaal Euroopas selge, seetõttu pole kindel, kas need sagenevad või mitte,» ütles ta.

«Kuid kliimaprognooside kohaselt põuad suurenevad, mitte ainult Vahemere piirkonnas, vaid pea kogu Euroopas.»

Euroopa riikidest enim on räsida saanud Saksamaa, mis on viimase 40 aasta jooksul kandnud kahjusid 107 miljardi euro eest ja surnud on 42 000 inimest.

Järgnevad Prantsusmaa (99 miljardit eurot kahjudena ja 26 700 surnut) ja Itaalia (90 miljardit eurot ja 21 600 surnut).

Kindlustus kattis Euroopas vaid 23 protsenti kahjudest, kuid erinevate riikide vahel on ka väga suuri erinevusi.

Rumeenias ja Leedus oli kindlustatud vaid üks protsent, võrreldes 55 protsendiga Hollandis ja 56 protsendiga Taanis.

Neis arvudes ei sisaldu sellised loodusõnnetused nagu maavärinad ja vulkaanipursked, sest need pole meteoroloogilised katastroofid.

USA riikliku ookeani- ja atmosfääriameti (NOAA) andmeil on USA-s 1980. aastast alates olnud 310 ilma- ja kliimakatastroofi.

Märksõnad
Tagasi üles