/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/02/19/966650t1hf88b.jpg)
Lätis vene keelele teise riigikeele staatust ebaõnnestunult nõudnud referendum oli läbimurre ja võit, mis annab võimaluse nõuda venekeelse elanikkonna õiguste suurendamist kõigis Balti riikides, usub mõjukas Vene seadusandja.
Vene seadusandja peab Läti referendumit läbimurdeks ja võiduks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Juba referendumi enese toimumise fakt on läbimurre ja võit. Läti rahvahääletuse tulemusi ei tohi mingil juhul pidada lüüasaamiseks,» ütles riigiduuma SRÜ asjade ja kaasmaalaste komisjoni juht Leonid Slutski.
Tema sõnul tähendab tõik, et «ligi neljandik riigi elanikkonnast hääletas vene keelele teise riigikeele staatuse omistamise poolt, et venelased ei ole Lätis võõrad».
Seadusandja viitas sellele, et Riias hääletas 40 protsenti referendumil osalenuist vene keele staatuse tõstmise poolt, aga suuruselt teises linnas Daugavpilsis üle 85 protsendi.
«See on reaalne võimalus tugevdada venekeelse elanikkonna õigusi Lätis ning ka teistes Balti riikides,» usub Slutski.
Ta avaldas kahetsust selle üle, et referendumi käigus ei võetud arvesse enam kui 300 000, peamiselt vene keelt kõneleva Läti elaniku arvamust, kellel pole Läti kodaniku staatust ning kes ei saanud seetõttu rahvahääletusel osaleda.