Läti peaks kaaluma riigi idaosas vene keelele regionaalkeele staatuse omistamist, ütles pühapäeval venemeelse Koosmeele Keskuse esindajast Rezekne meer Aleksandrs Bartaševičs.
Koosmeele Keskuse poliitik: vene keel peaks olema regionaalkeel
19. veebruar 2012, 17:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnapea hinnangul näitab kõrge osalus keelereferendumil, et võimud peavad nüüd kaaluma vene keelele regionaalkeele staatuse andmist, nii et vene keelt kõnelevad elanikud saaksid kohalikelt võimudelt infot oma emakeeles.
Bartaševičs kritiseeris ka praegust integratsioonipoliitikat, väites, et mingit integratsiooni polegi toimunud.
«Polnud mingit integratsiooni, vaid assimileerimissoov, ent seda tulemust ei saavutatud. Ligi 300 000 inimest, kes hääletasid vene keele poolt, on selle tunnistuseks,» kinnitas poliitik.
Ta usub, et kui lähitulevikus mingeid meetmeid ei rakendada, siis tunnevad Läti venekeelsed elanikud end kõrvalejäetuna, see aga pidurdab Läti majandusarengut ning suurendab nii etniliste lätlaste kui venelaste emigreerumist.
Koosmeele Keskuse fraktsiooni juht seimis Janis Urbanovičs avaldas omakorda pühapäeval arvamust, et võimud peavad referendumil hääletanud inimeste arvamust kuulda võtma.
«On viimane aeg hakata ehitama üksmeelt, ent seda ülesannet ei ole võimalik täita ühepoolselt,» ütles Urbanovičs.
«See oleks suur läbikukkumine võimuliidule, mis kaldub ehitama lätlaste-stiilis Lätit, kui ta ei võta kuulda vene keelt kõnelevate Läti kodanike arvamust, et assimilatsioonipoliitika on ebaõnnestunud ning et referendumil osalemisega demonstreerisid nad valmisolekut osaleda integratsiooniprotsessis,» usub ta.
Ka hoiatas Urbanovičs võimuliitu võidu tähistamise eest, avaldades arvamust, et paljud neist, kes hääletasid vene keelele teise riigikeele staatuse omistamise vastu, on samuti rahulolematud asjade seisu pärast riigis.
Ta toonitas samas, et Koosmeele Keskus on valmis dialoogiks, kompromisside otsimiseks ning ühisteks jõupingutusteks, et «ehitada sõbralikku ja õnnelikku ühiskonda Lätis».