Canberra: Hiinale ei tohi Lõuna-Hiina merel järeleandmisi teha

Copy
Austraalia kaitseminister Peter Dutton.
Austraalia kaitseminister Peter Dutton. Foto: RUSSELL FREEMAN / EPA / Scanpix

Austraalia kaitseminister Peter Dutton ütles esmaspäeval ajalehele Sydney Morning Herald, et Austraalia ja tema liitlased seisavad silmitsi raskustega, kui Hiinale, kes sai varem võimaluse kindlustada Lõuna-Hiina merel oma sõjalisi positsioone, ei osutata vastupanu.

«Kui jätkame sellel rajal, siis arvan, et järgmise kümnendi me kaotame. Ja minu sisetunne ütleb, et selles osas on meil parem aus olla,» ütles minister.

Tema sõnul leppisid USA ja tema liitlased varem vaikimisi Pekingi tegevusega mitme riigi vahel vaidluse objektiks oleval Lõuna-Hiina merel, mille tulemusena sai Hiina rajada piirkonda tehissaari, paigutada korallriffidele sõjaväebaase ja võtta 20 protsenti sellest merest oma kontrolli alla.

«Usun, et kaotasime palju aega, kui Hiina sai kinnituse (võimaluse) kohta Lõuna-Hiina merel (vabalt) tegutseda,» ütles Dutton.

Samas avaldas ta veendumust, et Austraalia saab 2038. aastaks tuumaallveelaevad, mille ehitamise näeb ette USA, Suurbritannia ja Austraalia kolmepoolne kaitselepe AUKUS.

Ajaleht selgitas, et need avaldused tehti enne USA välisministri Antony Blinkeni saabumist Austraaliasse. Blinken osaleb sel nädalal seal toimuval Quad'i – Austraalia, India, USA ja Jaapani – India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegilise julgeoleku kohtumisel.

Samal ajal märgib The Sydney Morning Herald, et julgeolekuasjatundjate seas süvenevad kahtlused, kas Austraalial jätkub sõjalist jõudu piirkonna stabiilsuse säilitamiseks. Võimaluste nappus võib Austraalia rahvastiku ja majanduse vähenemise taustal Aasia naaberriikidega võrreldes lähiaastatel suureneda.

Hiina ja ASEAN-i liikmed – Filipiinid, Malaisia, Brunei, Vietnam – vaidlevad Spratly saarestiku (hiina nimi – Nansha) üle Lõuna-Hiina meres. Hiina on muutnud mitu riffi ja atolli vähemalt seitsmeks tehissaareks, rajanud lennurajad ja muud sõjalised rajatised.

USA süüdistab Pekingit, et Hiina on rajanud vaidlusalustele saartele rahvusvahelisi seadusi rikkudes sõjaväebaasid. Samal ajal läbivad seda piirkonda aastas mitme triljoni dollari väärtuses kaubavooge.

Tagasi üles