Landsbergis: Läti referendumi läbikukkumine jahutab ässitajaid Leedus

Lätlased valisid, et edaspidi jääb riigikeeleks siiski ainult läti keel. Foto: SCANPIX

Leedu saadik Euroopa Parlamendis Vytautas Landsbergis usub, et vene keelele teise riigikeele staatust nõudnud referendumi läbikukkumine jahutab maha ka Leedu rahvusvähemuste ässitajad.

«Ma ei arva, et referendumi tulemustel on negatiivne mõju Leedule. Ma usun, et vastupidi, hääletustulemused näitavad, et kurjad eesmärgid ei võida. Ma arvan, et nende ässitustöö muutub edutumaks,» ütles Landsbergis pühapäeval BNSile.

Tema sõnul ei peegelda Leedu rahvusvähemuste nimel kõnelevad inimesed nende vähemuste tegelikku olukorda, ning demonstreerivad «välismaiste poliitikute mõju».

«Suhted (leedulaste ja Leedu rahvusvähemuste vahel) ei ole probleemsed, kui me jätame välja ässitamise. Loomulikult, kui Läti referendum olnuks edukas, oleks ässitajad siin pead tõstnud. Aga nüüd, kuna see (referendum) ebaõnnestus ning sellise hiiglasliku ülekaaluga, peaksid nad maha jahtuma. Vastasel korral pole neil üldse mõistust peas,» leiab Landsbergis.

Landsbergis usub, et rahvahääletus näitas Läti rahva ühtsust.

«Algatajad kas Moskvas või Riias ei oodanud seda üldse. Tulemused on nende oodatule vastupidised. Me näeme lätlaste ning Lätile lojaalsete kodanike ühtsust oodatud kahte laagrisse lõhenemise asemel, kus lätlasi ja mittelätlasi oleks üksteisele vastandatud, nimetades mittelätlasi nõukogude rahva asemel, nagu neid varem nimetati, kunstlikult venekeelseks, ehkki nad pole kaugeltki ainult venelased. Ent keegi soovib neid sellesse valemisse suruda, ilmselt Venemaa saatkonna mõjul,» ütles Landsbergis.

Ta lisas samuti, et üheks referendumi eesmärgiks oli näidata Läti venelasi Lätit kahjustada sooviva viienda kolonnina, häbistada lätlasi ning õõnestada nende usku tulevikku.

«Tundub, et neil ebaõnnestus selle viienda kolonni pildi maalimine, kuna ausad ja teadlikud venelased vastustasid seda,» usub Landsbergis.