/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/02/20/967480t1h7085.jpg)
Läti referendum vene keele staatuse üle osutas hoolimata algatuse läbikukkumisest lahendamata keeleprobleemile, ütles venemeelse opositsioonierakonna Koosmeele Keskuse liidreid ja Riia linnapea Nils Ušakovs eile.
Ušakovs: referendum osutas keeleprobleemile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ušakovs rääkis BNS-ile, et laupäevane rahvahääletus oli teatud mõttes protest ja see, et vene keel ei saa teiseks riigikeeleks, ei tulnud üllatusena.
Oma sõnul ei näe ta praegu põhjust jätkata sellelaadsete aktsioonide toetamist, kuid referendumit ei korraldatud tulutult.
«Olen kindel, et rahvahääletuse tõttu on paljud Läti inimesed mõistnud, et keeleküsimus on probleemiks ja nad peaksid mõtlema, kuidas seda probleemi lahendada,» märkis Riia linnapea.
Ušakovsi sõnul on Riia valitsuses alati väärtustatud läti ja vene keelt kõnelevate inimeste koostööd ning see võiks olla eeskujuks teistele riigiasutustele.
Riia linnapea ütles, et hääletas referendumil vene keele kui teise riigikeele poolt, sest soovis vähemuse positsiooni kaitstes näidata enamusele, et lahendamata probleemid takistavad mõlema kogukonna normaalset arengut.
Esialgsetel andmetel oli ligikaudu kolmveerand Läti rahvahääletusel osalenuist vene keele riigikeeleks tegemise vastu ja veerand selle poolt.