/nginx/o/2021/09/07/14052197t1hdd84.jpg)
Euroopa Liidu liikmesriigid kutsusid kolmapäeval Venemaa valitsust pöörduma oma julgeolekumuredega Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) poole.
EL: Venemaa peaks oma muredega OSCE poole pöörduma
Venemaa põhjustas diplomaatilise kriisi, kui viis Ukraina piiri lähedale üle 100 000 sõduri ja nõudis lääneriikidelt Ida-Euroopast taandumist.
USA, NATO ja mitme Euroopa riigi juhid on pidanud president Vladimir Putini valitsusega kõnelusi kriisi lahendamiseks, kuid rõhutanud, et Kiievil on õigus oma tuleviku üle ise otsustada.
Ehkki paljud Euroopa Liidu riigid kuuluvad NATO-sse ja on Moskvaga sidet pidanud, on Venemaa Euroopa Liidu kui institutsiooni diplomaatilisest protsessist kõrvale jätnud.
Kiri Vene välisminister Sergei Lavrovile anti kolmapäeval üle Vene suursaadikule Brüsselis ja EL-i välispoliitikajuhi Josep Borrelli sõnul kirjutati see «meie kõigi nimel».
Lavrov kirjutas 1. veebruaril USA-le, Kanadale ja mitmele Euroopa riigile Moskva nõudmiste asjus ja nõudis ka, et «kirjale antaks vastus riiklikul tasandil... ja mitte mõne bloki tasandil või nimel».
Borrelli vastuse kiitsid aga heaks kõik EL-i liikmesriigid.
«Euroopa Liit, üheskoos partneritega NATO-s, on valmis jätkama dialoogi Venemaaga meie kõigi julgeoleku tugevdamise nimel,» kirjutas ta.
Ta rõhutas aga, et Venemaa peaks oma etteheidetega pöörduma organite poole, mille liige see juba on, selmet avada Brüsseli ja Läänega uusi ja erisuguseid diplomaatilisi kanaleid.
«Usume, et OSCE on asjakohane foorum kõigi osapoolte julgeolekumurede arutamiseks, komplementaarselt teiste olemasolevate formaatidega, nende seas NATO-Vene nõukogu,» ütles ta.
Viinis baseeruv OSCE loodi külma sõja ajal julgeolekufoorumina sõjaohu maandamiseks Euroopas. Organisatsioonil on 57 liiget, nende seas Venemaa ja Ühendriigid.
Vene ametnikud osalesid jaanuaris OSCE alalise nõukogu istungil ja sellest on saanud üks kanaleid Moskva, Kiievi ja lääneliitlaste vahelise kriisi deeskaleerimiseks.
Lisaks kõnelusformaatide soovitamisele avaldati EL-i kirjas muret Venemaa-poolse eskalatsiooni pärast.
«Oleme praeguse olukorra pärast sügavalt mures ja usume kindlalt, et pinged ja lahkarvamused tuleb lahendada läbi dialoogi ja diplomaatia,» seisis kirjas.
«Kutsume Venemaad pingeleevendusele ja sõjalise koondumise ümberpööramisele Ukrainas ja selle ümber ning Valgevenes.»