/nginx/o/2022/02/11/14359200t1h202f.jpg)
Norras märtsi lõpus korraldataval suurõppusel Cold Response 22 osaleb üle 500 Soome sõjaväelase.
Soome osaleb Norras suurõppusel Cold Response 22 rohkem kui 500 sõduriga
Norra kaitseväe teatel võtab õppusest osa umbes 35 000 sõjaväelast ligi 30 riigist, kaasatud on ka USA lennukikandja Harry S. Truman ja Briti lennukikandja Prince of Wales.
Oslo teatel on Cold Response'i eesmärk harjutada seda, kuidas liitlased saavad vajaduse korral tugevdada Norra kaitsevõimet.
Soomlased tegutsevad õppusel Rootsi-Soome brigaadi koosseisus.
Soome ja Rootsi on ainsad NATO-sse mittekuuluvad riigid, mis Cold Response'ist osa võtavad.
Soome uudisteagentuur STT küsis Norra kaitsejõududelt, kas kõne all on NATO artiklil 5 põhinev kollektiivse kaitse õppus. Saadud vastuses ei väljendatud konkreetset seisukohta.
«CR 22 eesmärgiks on harjutada NATO tugevdamist, suurendades osalevate üksuste valmidust ning liitlaste ja partnerite ühtsust rasketes ilmastiku- ja maastikuolude tingimustes,» seisis operatsiooni peakorterist saadetud meilis.
Samas e-kirjas rõhutati ka talviste õppuste olulist rolli NATO ja liitlaste kahepoolses koostöös.
Cold Response on Norra korraldatav õppus, mis toimub iga kahe aasta järel. Sel kevadel on see suurim omataoline õppus pärast külma sõja lõppu. Aastal 2018 toimus Norras õppus Trident Juncture, mis oli veelgi suurem, kuid see viidi läbi NATO, mitte Norra juhtimisel. Õppustel osales ka Soome.
Suur osa Cold Response õppusest toimub merel ja õhus. Enim välismaiseid üksusi on oodata Ühendriikidest ja Suurbritanniast.
Viini leppe kohaselt teatas NATO õppustest ka teistele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmesriikidele ning kutsus kohale ka vaatlejaid, sealhulgas Venemaalt.
Kui arutelu Soome võimalikust liitumisest NATO-ga pärast aastavahetust elavnes, tõsteti arvamustes tihti võimaliku eeskujuna esile ka Norra liikmesust. Ehkki Norra on üks NATO asutajaliikmetest, on see omal soovil piiranud liikmesuse sisu, seda eesmärgiga rahustada suhteid kunagise Nõukogude Liidu ja praeguse Venemaaga.
Norra piirangute kohaselt ei saa riigi territooriumile paigutada rahu ajal püsivalt NATO liitlaste üksusi ning liitlased ei või tuua Norra territooriumile tuumarelvi.
Peale selle võttis Norra omaks tava mitte korraldada oma üksuste õppusi kaugemal kui 28. kraadi idapikkust. Koos liitlastega õppusi korraldades on seda tehtud veelgi rohkem lääne pool, 24. pikkuskraadil.
Norra operatsiooni peakorteri kõneisiku kinnitusel pole sellest kombest õppustel loobutud, kuigi näiteks 2020. aasta sügisel seilas Norra fregatt koos USA ja Briti sõjalaevadega Venemaa majandusvetesse Kalastaja poolsaare juures.
Norra on NATO põhjatiiva võtmeriik, mille 200 kilomeetri pikkune maismaapiir Venemaaga on linnulennult vähem kui 150 kilomeetri kaugusel Severomorskist, Vene tuumaheidutusele olulise Põhjalaevastiku peakorterist. Nende laevade teekond Barentsi merelt Atlandi ookeanini kulgeb Norra põhjaranniku ja Teravmägede vahelt.