/nginx/o/2011/11/21/843654t1hfe19.jpg)
NATO soovib kaasata allianssi mittekuuluvaid Soomet ja Rootsit Baltimaade õhuturbe missiooni, kirjutab ajaleht Talouselämä viitega USA uurimiskeskusele Jamestown Foundation.
Keskus: NATO soovib Soomet ja Rootsit Balti õhuturbesse kaasata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jamestown Foundationi analüütik Vladimir Socor kirjutas 8. veebruaril väljaandes Eurasia Daily Monitor, et Soome ja Rootsi kaasamine on NATOs «aktiivse arutluse all» ning sellel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. See suurendaks nii kahe maa sidemeid NATOga kui ka Põhja- ja Baltimaade kaitse- ja julgeolekualast koostööd.
Eesti, Läti ja Leedu õhuturbe eest on alates 2004. aastast vastutanud muud NATO liitlased, sel kuul otsustas Põhja-Atlandi Nõukogu operatsiooni tähtajatult pikendada. Kuna Baltimaadel endil sõjalennukeid pole, on Leedus Šiauliai lähedal asuvas Zokniai õhuväebaasis neli NATO hävitajat, mis teevad treeninglende ja ajavad vajadusel minema loata Balti õhuruumi tulnud Vene sõjalennukeid.
Baltimaade valitsused soovivad, et Soome ja Rootsi liituks missiooniga lisaks NATO maadele, mitte ei võtaks NATO-lt üle liitlaste kohustusi, kirjutab Socor.
Talouselämä teatel ei ole Soome kaitseministeerium ideest vaimustunud. Õhuturbemissiooniga liitumist oleks ametnike sõnul Soome rahvale raske põhjendada kas või kaitse-eelarve kärbete tõttu. Samuti tekitaks imestust asjaolu, et NATOsse mittekuuluvad riigid vastutaks NATO maade turvamise eest, ehkki neil endil pole NATO julgeolekugarantiisid.
Tuleval nädalal Soome presidendiks saav Sauli Niinistö ütles valimiskampaania ajal, et toetab kaitsealast koostööd Põhjamaade ja muude Euroopa maadega, sest see kattub Soome poliitiliste eesmärkidega ja suurendab kulutõhusust.
Baltimaade õhuturbes osalemist peab ta ajalehe sõnul aga raskeks küsimuseks. Baltimaade kaitsmiseks kohustuse võtmine oleks põhimõtteliselt tähtis otsus, milleks peaks Soomes olema piisav konsensus.