KOMMENTAAR ELFi ekspert: ELi plaan õõnestab rohelepet välispoliitiliselt ja nõrgestab energiajulgeolekut (2)

Johanna Maarja Tiik
, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kliimapoliitika ekspert
Copy
Kodanikuühenduse Avaaz aktivistid, kes kannavad Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni, Prantsusmaa president Emmanuel Macroni ja Saksamaa kanstleri Olaf Scholz maske, matavad veebruari alguses Brüsselis sümboolselt rohelepet, kuna komisjon soovib nimetada ka gaasi- ja tuumaenergia jätkusuutlikuks.
Kodanikuühenduse Avaaz aktivistid, kes kannavad Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni, Prantsusmaa president Emmanuel Macroni ja Saksamaa kanstleri Olaf Scholz maske, matavad veebruari alguses Brüsselis sümboolselt rohelepet, kuna komisjon soovib nimetada ka gaasi- ja tuumaenergia jätkusuutlikuks. Foto: FRANCOIS WALSCHAERTS / AFP / SCANPIX

Euroopa Liit soovib end esitleda kui kliimateemade eestkõnelejat maailmaareenil, kuid ühenduse viimase aja tegelikud sammud ei peegelda seda retoorikat ja jätavad liidust pigem enesepetja mulje nii välispoliitiliselt kui ka majanduslikult, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik.

Viimane viide sellele, et kuningas on alasti, on keerulise nimega kestliku rahastuse investeeringute taksonoomia. Nime taga peitub lihtne tõdemus: võetud kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmiseks on vaja Euroopa Liidus (EL) palju erainvesteeringuid.

Kasvav avalik tähelepanu roheteemadele toob aga kaasa ohu, et seda kasutatakse kurjasti ära investeeringuteks, mis on rohelised vaid paberil – teisisõnu rohepesuks.

Just rohepesu ohu minimeerimiseks ongi oluline üle Euroopa defineerida teaduslikult, mis on kestlik investeering ja mis mitte. Siinkohal taksonoomia ehk klassifikatsioon appi tulebki.

Tagasi üles