:format(webp)/nginx/o/2022/02/16/14369750t1h3675.jpg)
NATO juht Jens Stoltenberg ütles täna, et allianss soovib tugevdada jõupingutusi oma idatiiva tugevdamiseks, hoiatades, et Venemaa oht on muutunud Euroopas uueks normaalsuseks.
«Ministrid otsustasid täna välja töötada võimalused NATO heidutus- ja kaitsevõime edasiseks tugevdamiseks, sealhulgas kaaluda uute NATO lahingugruppide loomist Kesk- ja Kagu-Euroopasse,» ütles Stoltenberg pärast alliansi kaitseministrite kohtumist.
Uued lahingugrupid lisanduks Eestisse, Lätisse, Leedusse ja Poolasse paigutatud üksustele, mida vastavalt juhivad Ühendkuningriik, Kanada, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid.
Stoltenbergi sõnul on Prantsusmaa valitsus teinud pakkumise juhtida Rumeeniasse paigutatavat lahingugruppi. Lahingugruppi kavandatakse ka Bulgaariasse, samuti on kõne all olnud Ungari ja Slovakkia.
Diplomaatide sõnul võib NATO tugevdada ka juba Balti riikides ja Poolas asuvaid lahingugruppe – praegu kokku umbes 5000 sõdurit –, mis viidi sinna 2017. aastal vastuseks Krimmi hõivamisele Venemaa poolt.
«Saame sõjaväeülemate nõuanded mõne nädala jooksul ja langetame otsuse pärast seda,» lisas NATO peasekretär.
NEW - #NATO defence ministers agree to develop options to strengthen deterrence & defence, «including to consider establishing new NATO battlegroups in central & south-eastern Europe,» says @jensstoltenberg. #France has already offered to lead a battlegroup in #Romania 🇷🇴 pic.twitter.com/Mh7FweWVkF
— Rehanna Jones (@RehannaJB) February 16, 2022
Samm ärritab ilmselt Venemaad, kes on nõudnud võõrvägede mitte paigutamist enda lähiriikidesse Ida-Euroopas.
«Moskva on selgelt väljendanud, et on valmis vaidlustama põhiprintsiipe, mis on aastakümneid meie julgeoleku aluseks olnud, ja tegema seda jõudu kasutades. Pean kahetsusega tõdema, et see on Euroopas uus normaalsus,» ütles Stoltenberg pärast NATO kaitseministrite kohtumist.
Stoltenbergi sõnul näeb ta seoses Venemaa viimaste sammudega teatud põhjust ettevaatlikuks optimismiks, kuid pingeleevendust Ukraina piiril pole esialgu täheldada.
Stoltenbergi hinnangul seni Vene sõdurite arv piiril hoopis aina kasvab.
«Nad on alati liigutanud vägesid edasi-tagasi. Nii et liikumine ei ole veel deeskaleerimine,» ütles NATO peasekretär, viidates Venemaa teadetele osa üksuste lahkumisest piirilt. Samuti kordas Stoltenberg, et deeskaleerimiseks peaks Moskva viima ära mitte üksnes sõdureid, vaid ka rasket sõjatehnikat.
«Kui nad tõesti hakkavad vägesid tagasi tõmbama, siis me tervitame seda... Vägede liigutamine ei tähenda tõelist taandumist,» märkis Stoltenberg.
«Kuid viimaste nädalate ja kuude trend on olnud Venemaa võimete pidev kasv Ukraina piiride lähedal. Seega säilib Venemaal võime Ukrainasse täiemahuliseks sissetungiks ilma ettehoiatusajata,» lisas ta.