Raisakotkad tuuseldavad ringi liivas, mis ümbritseb Brasiilia kuurortlinnas Atafonas kiiruga tõusva mere ohvriks langenud sadu hooneid, mille rusud piki rannikut annavad justkui märku apokalüpsisest.

Selles tillukeses linnas Rio de Janeirost põhjapool haarab meri igal aasta enda alla keskmiselt kuus meetrit maismaast. Ookean on matnud enda alla juba enam kui 500 hoonet, muutes veel mõne aja eest idüllilisena näinud ranniku lagunenud ehitiste veealuseks surnuaiaks.

Üks järgmistest, kes kaotab kodu, on João Waked Peixoto. Kõndides läbi rusude, mis on veel alles tema naabri majast, heidab ta pilgu vähestele seal elanud inimesi meenutavatele detailidele: osad siniseks värvitud toast, kus vedelevad laiali ajakirjad, jalgratas ja teised elu jäänused.

«Millal meie peame lahkuma? See pole teada,» lausus mees. «Meri liigub 15 päevaga edasi kolm-neli meetrit. Meie sein ei pruugi isegi järgmise nädalani vastu pidada.»