/nginx/o/2022/02/17/14370626t1he2d0.jpg)
Prantsusmaa ja tema liitlaste dižihadistidevastane operatsioon Malis teatas neljapäeval vägede koordineeritud väljaviimisest riiki valitseva sõjaväehunta korduvate takistavate sammude tõttu.
Prantsusmaa ja tema liitlaste väed alustavad Malist lahkumist
Operatsioon Malis kestis ligi 10 aastat ning selle aja jooksul sai surma 48 Prantsuse sõdurit, Lääne-Aafrikas kokku 53.
Suhete halvenemine sõjaväehuntaga, kes on teinud võõrvägedele mitmeid takistusi, ei võimalda tegevust Malis jätkata, öeldakse avalduses, millele on alla kirjutanud Prantsusmaa ning tema Aafrika ja Euroopa liitlased.
Otsus puudutab 2400 Prantsuse sõdurit Malis, kuhu väed saadeti 2013. aastal, ja väiksemat, sadadesse ulatuvat Euroopa väege, mis loodi 2020. aastal, et prantslaste koormust vähendada.
«Me ei saa jääda sõjaliselt seotuks de facto võimudega, kelle strateegiat ja varjatud eesmärke me ei jaga,» ütles Prantsuse president Emmanuel Macron neljapäeval pressikonverentsil vägede väljaviimisest teatades.
Ta lisas aga, et lükkab tagasi väite, et Prantsusmaa missioon kukkus läbi.
Prantsuse baasid Gossis, Ménakas ja Gaos suletakse, kuid lahkumine viiakse läbi korrakohaselt.
Teade vägede väljaviimisest tuli Macroni jaoks halval ajal, sest lähemalt ajal oodatakse talt kinnitust aprillivalimistel teiseks ametiajaks kandideerimise kohta.
Macroni jaoks on nüüd kõige tähtsam, et lahkumine Malist ei toimuks sellises kaoses nagu USA vägede väljaviimine Afganistanist eelmisel aastal.
Prantsusmaa viis väed Malisse 2013. aastal džihadistide mahasurumiseks, kuid mässajatest ei suudetud lõplikult jagu saada ning nüüd kardetakse nende pealetungi Guinea lahe piirkonnale.
«See on kuulsusetu lõpp relvastatud interventsioonile, mis algas eufooriaga, kuid lõpeb üheksa aastat hiljem Mali ja Prantsusmaa vahelise kriisi taustal,» kirjutas ajaleht Le Monde.
Macron ei tunnista, et sekkumine oli asjatu.
«Mis oleks 2013. aastal juhtunud, kui Prantsusmaa ei oleks otsustanud sekkuda? Mali riik oleks päris kindlasti kokku kukkunud,» ütles Macron, õigustades oma eelkäija François Hollande'i käsku väed sisse saata.
Malist taandumisele vaatamata lubavad Prantsusmaa, teised Euroopa Liidu riigid ja Kanada jätkata terrorivastast võitlust Saheli piirkonnas, seal hulgas Nigeris ja Guinea lahes.
Avalduses lisati, et tegevuse täpsem plaan tehakse teatavaks juunis.
Senegali president Macky Sall neljapäeval Pariisis, et võitlus islamistlike ülestõusudega Saheli piirkonnas ei saa jääda ainult Aafrika riikide õlule.
«Me oleme Euroopaga ühel meelel, et võitlus terrorismi vastu Sahelis ei saa olla üksnes Aafrika riikide asi, selles valitseb üksmeel,» ütles Sall pressikonverentsil koos Macroniga.
Macron hoiatas, et äärmusrühmitused Al-Qaeda ja Islamiriik (IS) näevad Lääne-Aafrika ja Guinea lahe riike hõlmavas Saheli piirkonnas oma «ekspansioonistrateegia prioriteeti».
Lääne-Aafrika Saheli piirkonnas on praegu 25 000 võõrriikide sõdurit. Nende hulgas on 4300 Prantsuse sõjaväelast, kelle arvu lubati eelmisel aastal kärpida 2023. aastaks 2500-ni.
On ka 2013. aastal loodud ÜRO rahvalvemissioon MINUSMA ja EUTM Mali – ELi sõjalise väljaõppe missioon, mille ülesanne on Mali sõjaväe võitlusvõime parandamine.
Macron ütles, et pärast vägede väljaviimist hakkab Prantsusmaa toetama MINUSMAt.