:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2022/02/18/14374140t1he8c8.jpg)
Me oleme valmis kõigiks stsenaariumiteks ja ka meie relvajõud on valmis kõigiks stsenaariumiteks, kuid Ukraina tahab rahu ja me oleme pühendunud rahumeelse lahenduse otsimisele, ütles suursaadik Mariana Betsa täna Postimehele.
Ukraina saadik on liigutatud Eestis kogetavast toetusest (4)
Ukrainat Eestis esindava Betsa sõnul muutub praegune julgeolukord tema kodumaal väga kiiresti. «Ukraina piiride naabrusse on kogunenud umbes 150 000 Vene sõjaväelast. Siiani pole mingeid deeskalatsiooni märke Vene Föderatsioonilt,» märkis ta.
Vene jõudude poolt eile lasteaia pihta tulistatud mürskude kohta ütles Betsa, et see oli selge sõjakuritegu ja provokatsioon ning ka järjekordne Minski lepete rikkumine.
«Me näeme ka väga intensiivset hübriidsõda Ukraina vastu desinformatsiooni ja küberrünnakutega,» jätkas Betsa.
«Kõige viimatise näitena hakkas Venemaa levitama propagandat nn genotsiidi kohta okupeeritud territooriumitel,» kirjeldas Ukraina saadik. «Täna näeme me ka uut desinformatsiooni lainet väidetega keemiatööstuste vastasest rünnakust. Ukrainal pole ei käsil ega plaanis ühtki sellist aktsiooni Donbassis ja me oleme täielikult pühendunud ainult diplomaatilisele lahenduse otsimisele.»
Betsa sõnul on ta viimastel nädalatel või lausa paaril kuul kogenud Eestis tohutut toetust erinevatelt tavainimestelt – arstidest poemüüjateni –, kellest mõni ei pruugi isegi teada tema ametit, küll aga seda, et ta on Ukrainast.
«Nad ütlevad, et me seisame teie taga ja me teame, et Ukraina peab vastu. See on nii liigutav,» rääkis saadik, kelle sõnul on sama kogenud ka teised Tallinnas töötavad Ukraina diplomaadid.
Suursaadik Betsa väljendas ka tänu Eesti riigile siit saadud praktilise ja poliitilise toetuse ning kaitseotstarbelise relvastuse saatmise eest. «Javelini tankitõrjeraketid jõudsid just täna Ukrainasse,» kiitis ta.
Vastuseks küsimusele, mida saaksid tavakodanikud Ukraina heaks teha, vastas Betsa esimese asjana, et tähtis on see, et nad ei langeks Vene propaganda ohvriks. «Mul on hea meel, et eestlased ei usu seda,» sõnas ta.
«Teiseks oleks väga hea, kui korraldataks kultuuriüritusi või muid kogunemisi Ukraina toetuseks,» lisas Betsa.
«On väga südantsoojendav, kui näen, et Eesti parlamendisaadikud osalevad meeleavaldusel Ukraina toetuseks või tavakodanikud käivad neljapäeviti Ukraina toetuseks meeleavaldusel Vene saatkonna juures,» rääkis saadik.
«Üldisel tasemel on olulised kolm asja: poliitiline toetus, kaitserelvadega toetamine ja praktiline abi,» sõnas Betsa.
Ukraina saadik meenutas, et Eesti on toetanud umbes kahe-kolme miljoni euroga aastas tema riigi idaosa konfliktipiirkondi ning pakub ka praktilist tuge nagu näiteks Ukraina vigastatud kaitseväelaste ravi Seli tervisekeskuses ja ohvitseride koolitamine Balti Kaitsekolledžis.