USA kinnitas toetust Baltimaadele
/nginx/o/2022/02/19/14375315t1h4dcd.jpg)
Mis tahes Venemaa sissetung Ukrainasse toob endaga kaasa nii rängad majandussanktsioonid kui ka NATO idatiiva tugevdamise, ütles USA asepresident Kamala Harris.
«Me ei piirdu majanduslike meetmetega. Me tugevdame (vastuseks sissetungile) veel enam meie liitlasi idatiival,» rääkis Harris täna Müncheni julgeolekukonverentsil.
Eilsel kohtumisel Baltimaade liidritega ütles Harris, et Washington on jätkuvalt pühendunud oma NATO liitlaste julgeoleku tagamisele.
«Ma mõistan ohte... Me seisame teiega antud küsimuses ja paljudes teistes küsimustes... ning me seisame koos NATO liitlastena,» sõnas ta enne kõnelusi Läti, Leedu ja Eesti liidritega. «Ühendriigid on pühendunud artiklile 5... see on raudkindel,» ütles Harris, viidates NATO kollektiivkaitse klauslile.
Sama ütles ka täna Leedus visiidil viibiv USA kaitseminister Lloyd Austin. Ta kinnitas Eestile, Lätile ja Leedule, et USA jääb oma liitlaste kõrvale ning NATO pühendumine kollektiivkaitsele on raudkindel.
Austin ütles Leedu välisministri Gabrielius Landsbergise kõrval seistes, et Ukraina sissepiiramine Vene vägedega kujutab endast ohtu kogu regiooni jaoks.
«Lahing Ukraina pärast on lahing Euroopa pärast. Kui me ei peata teda seal, siis läheb ta veel kaugemale,» märkis Austin Putinile viidates.
Leedu peaminister Ingrida Šimonytė ütles laupäeval pärast kohtumist Vilniust väisava Austiniga, et Leedu on valmis vastu võtma rohkem USA sõdureid.
Vastuseks küsimusele, kas Austin lubas USA väekoondise arvukust Leedus suurendada, ütles Šimonytė ajakirjanikele, et selliseid lubadusi ei anta kergekäeliselt.
Leedu peaministri sõnul lubas Austin, et Balti riikide julgeolekule saab osaks «vajalik tähelepanu».
Ka Leedu president Gitanas Nausėda kohtus laupäeval Vilniuses Austiniga ning ütles, et alalise pataljoni paigutamine Leetu tugevdaks piirkonnas kasvavate pingete puhul heidutusmeetmeid.
Ühendriikidel on alates 2019. aastast Leedus umbes 500 roteeruvat sõdurit.