Pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini otsust tunnustada Ukraina Donetski ja Luganski oblasti okupeeritud territooriumeid iseseisvate riikidena on kogu Euroopa julgeolek löögi all, kuid kõige tõenäolisem on patiseisu jätkumine lääne ja Venemaa vahel, arvab Tartu Ülikooli Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov.
INTERVJUU ⟩ Venemaa uuringute professor: Venemaa tunneb praegu, et võtab ära midagi, mis tegelikult kuulubki talle (29)
Kuidas kommenteerite ajaloolasena ning Venemaa ja lääne suhete eksperdina Venemaa presidendi 21. veebruari otsust? Ka sellel on varasemast ajast pretsedente?
Suures pildis ei muuda Putini otsus midagi, sest Venemaa on juba 2014. aastal Ukraina territooriumile tunginud. Kuid nüüd on olukord muutunud. Varem on Venemaa tunnustanud [Gruusialt okupeeritud] Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat, kuid kontekst oli toona natuke erinev. Põhjuseks toodi Gruusia poliitika ja president Mihheil Saakašvili soovimatus teha kompromisse, venelaste rünnakule eelnes tulistamine Gruusia poolelt, kuid kõik me ju teame, mis omakorda sellele eelnes.
Mille poolest need lood erinevad?
Praegune kontekst on selles mõttes teistsugune, et kõik toimub lääne ja Venemaa läbirääkimiste taustal. Putini sammu põhjus on kõigepealt NATO ja Venemaa suhted, diplomaatilised ja julgeolekuprobleemid. Seda rõhutas Venemaa viimati eriti. Praegune konflikt on palju globaalsem, kui oli sõda Lõuna-Kaukaasias. Suures pildis ei ole tegemist uue juhtumiga, aga sanktsioonid kindlasti tulevad ja tagajärjed võivad olla väga tõsised.
Kas Venemaa võtab oma kontrolli alla vaid need territooriumid, mis on seal juba praegu, või minnakse edasi?