ÜRO: sajandi lõpuks võib suurpõlengute tõenäosus tõusta poole võrra
Kliimasoojenemise tõttu sagenevad eelolevatel kümnenditel kogu maailmas oluliselt suurpõlengud, kuid riigid ei ole valmis surmaks ja hävinguks, mille need kaasa toovad, hoiatas ÜRO kolmapäeval.
Ka kõige ambitsioonikamad püüded kasvuhoonegaaside emissiooni kärpida ei suuda ära hoid äärmuslike põlengute olulist sagenemist, öeldakse ÜRO keskonnaprogrammi (UNEP) tellitud raportis.
«Sajandi lõpuks kasvab 2019.-2020. aasta Austraalia musta suve või 2020. aasta põhjapolaaralade metsapõlengute taoliste sündmuste tõenäosus 31-57 protsendi võrra.»
Maakera soojenemine suurendab looduse tuleohtlikkust ning toob kaasa tugevad, kuumad ja kuivad tuuled, mis aitab kaasa tule levikule.
Metsapõlenguid on oodata piirkondades, kus need on harlikud, aga ka kuivades turbasoodes ja sulama hakanud igikeltsaaladel.
«Tulekahjud ei ole hea asi,» ütles üks raporti autoreist, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) metsatulekahjude haldamise ekspert Peter. «Mõju inimestele – ühiskondlikult, tervisele ja psüühikale – on tuntav ja pikaajaline.»
Päevi ja nädalaid kestvad suured metsapõlengud põhjustavad hingamisteede- ja südameproleeme, eriti vanemaealistele inimestele ja väikestele lastele.
Hiljuti meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud uuringu põhjal põhjustab metsapõlengute suitsi 43 vaadeldud riigis keskmiselt üle 30 000 surma aastas.
Suurpõlengute majanduskahjud on kõikunud USA-s viimastel aastatel hinnanguliselt 71-348 miljardi dollari vahel.
Raporti koostanud 50 eksperti kutsuvad järele mõtlema, kuidas probleem lahendada, sest praegu suunavad valitsused sageli raha valesse kohta, rohkem tuleks pingutada ohu ennetamisele ja vähendamisele.