Ida-Ukrainas rindejoone lähistel elav 90-aastane Raissa Simanovna magab endiselt oma korteris, kuid päeval, mil mürsu- ja miinipilduja tuli on ööst veelgi intensiivsem, läheb ta keldrisse varjule.

Nõukogudeaegne kortermaja, kus Simanovna elab, asub Štšastja linnas Donetsi jõeni viiva kanali ääres, otse rindejoonel. «Me ootame sõda iga tund, iga minut,» lausus sarlakpunast pearätti kandev pensionär, kõndides taskulamp käes keldrisse.

Tema kodumajas pole enam ei elektrit, kütet ega vett, kuna mürsud lõid rivist välja linna energiaga varustamise süsteemid.

Ukraina vägede kontrollitaval alal otse Luganski nn separatistide käes oleva territooriumi veerel asuv Štšastja linn on alates 2014. aastast kestnud konfliktis olnud kui lootuskiir. Seal üle Donetsi jõe minev sild oli kuni koroonapiirangute kehtestamiseni üks väheseid ühenduskohti poolte vahel.

Pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini esmaspäevast otsust tunnustada isehakanud Luganski ja Donetski režiimi iseseisvate riikidena on Štšastja jälle heitlik eesliin.

Kommentaarid
Copy