/nginx/o/2022/02/23/14384873t1h406c.jpg)
President Vladimir Putini otsus pingeid Ukrainas eskaleerida on sundinud Saksamaad seisma silmitsi oma sõltuvusega Vene gaasist ja aastakümneid kestnud edutu katsega Moskvaga koostööd teha.
Putini otsus tunnustada kahe Ida-Ukraina sissivabariigi iseseisvust tõi kaasa lääneriikide sanktsioonid, muu hulgas teatas kantsler Olaf Scholz, et peatab torujuhtme Nord Stream 2.
Moskva agressiivne tegevus on olukorda muutnud, märkis Scholz, ja seadnud küsimärgi alla Saksamaa energiajulgeoleku, kui sõltuvus Venemaast jätkub.
Gaasitarned Venemaalt on viimase aasta jooksul pingete kasvades napiks jäänud, mis on tõstnud hinnad mitme aasta kõrgeimale tasemele.
Gaasi osakaal Saksamaa elektritootmises on tuumaenergiast loobumisest saati tõusnud 26,7 protsendini. Suur osa varudest tuleb seejuures Venemaalt läbi torujuhtmete Ukrainas, Poolas ja Läänemeres.
Majandus-, energia- ja kliimaminister Robet Habeck vastas kolmapäeval küsimusele, kas Saksamaa suudaks Vene gaasita toime tulla, jaatavalt.
Sõltuvuse ületamine viiks hinnad aga veelgi kõrgemale, nentis ta, ja põhjustaks peavalu tarbijatele, kelle elektriarved on niigi kiirelt paisunud.
Berliin oli Nord Stream 2 projektile kindlaks jäänud, hoolimata Ühendriikide ja teiste liitlaste etteheidetest.
Kui pinged tänavu kasvama hakkasid, noomiti Scholzi suutmatuse eest kinnitada, et vastuolulise torujuhtme peatamine on üks võimalikke sanktsioone.
Teisipäeval otsustas ta projekti heakskiitmise siiski peatada ja teha lõpu ka Saksamaa sõbralikumale hoiakule Moskva suhtes, mille raames oli panustatud koostööle.
Venemaa-suunaline poliitika, mis valitses kantsler Angela Merkeli 16-aastasel ametiajal, oli saatuslik viga, kirjutas ajaleht Bild pöörde järel.
Selmet võtta Putini agressiooni tõsiselt, lasid Merkel ja tema välisminister ning nüüdne president Frank-Walter Steinmeier kõik käest, kirjutas leht.
Kahe sissivabariigi tunnustamisega langes aastakümnete pikkune Saksa välispoliitika varemeisse, lisas päevaleht Süddeutsche Zeitung.
«Eriline roll», mida Berliin oli võtnud etendada läbirääkimistel Venemaaga rahu leidmiseks Ukrainas, ei kandnud kuigivõrd vilja.
Moskvale pakutud majanduslik präänik – heakskiit NS2-le – paistis välja aga kui piits Saksamaale endale.
Kriisi tõttu ei kuulu ümberhindamisele nüüd mitte ainult Saksamaa diplomaatiline hoiak Moskva suhtes, vaid ka valitsuse üks põhiprioriteete: energiapoliitika.
Sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalide koalitsioon oli lubanud teha suurinvesteeringuid üleminekuks taastuvenergiale ja kasutada vahesammuna maagaasi.
Saksamaa gaasivaru on lühiajalises plaanis Nord Stream 2 peatamisest hoolimata tagatud, ütles Claudia Kemfert mõttekojast DIW, kuid lisas, et tarne lõpp Venemaalt nõuaks suurt jõupingutust defitsiidi katmiseks.
Võimalik alternatiiv oleks ehitada terminale veeldatud maagaasi (LNG) tarnimiseks riikidest, nagu USA, Katar või Kanada, rääkis ta.
Praegu taolisi terminale riigis ei ole, ehkki Habeck on käinud välja võimaluse kiirendada nende rajamise heakskiitmise protsessi.
«Parim vastus on ehitada üles taastuvenergiat ja märkimisväärsed energiasäästu meetmed,» ütles Kemfert.