Venemaa survestab Ukraina pealinna äärealasid

Ukraina kaitseks relva kätte võtva vabatahtliku ja teda pisarsilmil teele saatnud naise kuum suudlus Kiievi kesklinnas. Foto: Dmitri Kotjuh

Rahvusvahelise uudisteagentuuri Associated Press Kiievi korrespondentide andmetel on Venemaa alustanud Ukraina pealinna äärealade survestamist reedel pärast neljapäevaseid õhurünnakuid linnadele ja sõjaväebaasidele.

Kiievis kõlasid täna varahommikul plahvatused ja mitmes piirkonnas oli kuulda tulistamist. Vene relvajõud tulistasid neljapäeval Ukrainasse üle 160 raketi, peamiselt väikese ja keskmise tegevusraadiusega ballistilisi rakette, edastas ajaleht Washington Post viitega USA kaitseministeeriumi kõrgele ametnikule. Ametniku sõnul kasutas Venemaa Ukraina vastu ka tiibrakette, laevadel baseeruvaid rakette ning pind-õhk tüüpi rakette.

Ukraina teatel tulistasid Vene väed Kiievi elurajoone ning Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks «kaks surmavat kingitust». Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et kolm inimest sai kannatada, neist üks on kriitilises seisundis, kui raketitükid tabasid üht elumaja.

Ukraina president Zelenskõi palus pärast seda rahvusvahelist abi Vene vägede tõrjumisel, et vältida Ukraina demokraatlikult valitud valitsuse kukutamist ja ennetada täiendavaid inimohvreid.

Ukraina pealinna jätkuvale ohustatusele viitavad ka teated sõjaväelastelt, kelle sõnul nähti Kiievi äärelinnas gruppi Vene spioone ja diversante ning politsei on andnud inimestele käsu mitte väljuda kesklinnas asuvast metroojaamast, sest seal piirkonnas oli kuulda tulistamist. Mujal pealinnas rajasid sõdurid kaitserajatisi sildade juurde.

USA välisminister Antony Blinken ütles, et Kiiev võib olla piiramisrõngas ning USA ametnike arvates võib tegemist olla Venemaa president Vladimir Putini jultunud katsega kehtestada uus režiim. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on pöördunud maailma liidrite poole, et need kehtestaksid Venemaa vastu veelgi karmimad sanktsioonid, aga ka selleks, et saada lääneliitlastelt rahalist ja militaarset abi. 

«Kui te meid praegu ei aita, kui te ei suuda Ukrainale kohe abi pakkuda, koputab sõda homme juba teie uksele,» ütles Moskvaga diplomaatilised suhted katkestanud ning sõjaseisukorra välja kuulutanud ja mobilisatsioonikäsu andnud liider.

Zelenskõi ütles eile õhtul, et on teadlik, et on pealetungivate venelaste jaoks esimene ja olulisim sihtmärk, kuid kavatseb sellegipoolest Kiievisse jääda. Rootsi peaminister Magdalena Andersson ütles reede varahommikul, et Zelenskõi osales Euroopa Liidu liidrite kohtumisel videolingi kaudu ning tundus viibivat kuskil punkris.

Invasioon algas neljapäeva varahommikul raketirünnakutega Ukraina linnadele ja sõjaväebaasidele, millele järgnes maismaarünnak idast, Krimmi lõunapiirkonnast ja põhjast Valgevenest.

Pärast seda, kui Ukraina ametnikud teatasid, et kaotasid kontrolli tegevuse lõpetanud Tšõrnobõli tuumaelektrijaama üle, teatas Venemaa reedel, et teeb koos ukrainlastega tuumajaama kindlustamiseks koostööd. Ukraina pole sellist koostööd kinnitanud ning andis mõista, et ukrainlastest töötajaid hoitakse tuumaelektrijaamas pantvangis. 

Zelenskõi ütles, et hukkunud on 137 «kangelast», sealhulgas 10 ohvitseri. Ukraina asekaitseministri Hanna Maliari sõnul on Venemaa poolel hukkunud ööpäeva jooksul umbes 800 inimest. Samuti kuuluvad kaotuste hulka 7 lennukit, 6 helikopterit, 130 relvastatud sõidukit ning üle 30 tanki. Moskva pole ohvrite arvu kinnitanud.

Ukraina sõjavägi teatas reedel märkimisväärsetest lahingutest Ivankivi lähedal, umbes 60 kilomeetrit Kiievist loodes. Vene väed üritasid seal põhja poolt pealinna tungida. Vene väed sisenesid ka Sumõ linna, mis asub Kiievist itta viiva kiirtee ääres, Venemaa piiri lähedal.