Mihhail Kõlvart: me ütleme ei sõjale ja agressioonile

Mihhail Kõlvart saates "Otse Postimehest" Foto: Jaan Vanaaseme/ Postimees

«Sõda, mis on Ukraina territooriumil, paneb meid mõtlema sellele, mis on lihtne ja tavapärane. Meil on õigus rahumeelsele elule - ilma tulistamiseta ja pommiplahvatusteta kodu lähistel, enda riigis,» lausus Mihhail Kõlvart (KE) Vene Postimehele. 

Ta märkis, et me kõik kardame kaotada enda lähedasi, ilma selleta, kas nad kannavad vormi või on sõjategevusest kaugel. «Me igapäevaselt hoolitseme ja kaitseme enda lapsi. Me kõik tahame elada. Ja ei kujuta ette sõjajubedusi, mis võib meilt kõik röövida,» rõhutas Kõlvart.

«Me tahame ise otsustada enda riigi tuleviku üle. Otsustada, millist valitsust me valime ja millistest väärtustest me lähtume,» lausus Kõlvart. Tallinna linnapea sõnul on igal inimesel õigus olla mitte rahul enda riigi valitsusega, aga õigus seda muuta on vaid selle riigi rahval. «Olen kindel, et nii just tahaksid elada eestlased, ukrainlased, venelased ja iga teise riigi kodanikud,» lausus ta. 

«Mitte keegi ei taha ega tohi rahulikult vastu võtta teise riigi sõjalist sekkumist teise riigi poliitikasse. Mitte mingisugused geopoliitilised eesmärgid ei õigusta inimelusid ja kannatusi,» lisas Kõlvart. «Täna Venemaa armee sõdib Ukraina territooriumil. Inimesed surevad ja kaotavad lähedasi - mõlemal poolel. Tuhandete rahumeelsete inimeste elud varisevad kokku. Ajaloos ei ole ühtegi sõda, kus ei ole kannatanud ega surnuid tsiviilisikuid,» lisas Kõlvart. 

Praegune sõda puudutab miljoneid inimesi, mitte vaid Ukraina territooriumil, rõhutas Kõlvart. «Me peame ütlema ei sõjale ja agressioonile, sellepärast, et jutt käib inimeludest. See on väga raske õppetund tulevikuks – ei tohi jõuga võtta teist riiki. Kahjuks, tänapäeva ajaloos on liiga palju selliseid näiteid,» möönis Kõlvart. 

«Täna me kogu oma südamega peame hoidma neid, kelle lähedased kannatavad ja surevad Ukrainas, ka Kiievis, ka Donbassis,» lausus Kõlvart. 

Ta lisas, et Tallinna linnavalitsuse kriisinõupidamisel arutati seda, kuidas aidata neid, kes praegu Ukrainas sõjas kannatavad. «Me juba eraldasime abivahendeid Ukraina punasele ristile. Nüüd valmistume võimalikuks Ukraina sõjapõganike saabumiseks: mõtleme läbi, kuidas neid paigutada ja toita, täpsustame koolide ressurssi ja lasteaedade. Samamoodi me peame olema valmis sõjapõgenikele andma arstlikku abi selliselt, et haiglate meedikud ja perearstid, niigi pandeemiast ülekoormatud, suudaksid lisakoormuseda toime tulla,» rõhutas Kõlvart.