Venemaa hoiatas taas Soomet ja Rootsit NATO liikmesuse eest

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova. Foto: Vene välisministeerium/TASS/Scanpix

Soome ja Rootsi võimalik ühinemine NATO-ga tooks kaasa tõsiseid sõjalisi ja poliitilisi tagajärgi, mis eeldaks Venemaa vastusamme, ütles reedel Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

«Soome ja Rootsi ei tohiks rajada oma julgeolekut teiste riikide julgeoleku kahjustamisele ning nende NATO-ga liitumisel võivad olla .... sõjalised ja poliitilised tagajärjed,» ütles ta videoklipis.

Hiljem postitas ministeerium sama ähvarduse Twitterisse.

«Peame Soome valitsuse pühendumust sõjalisele mitteühinemispoliitikale oluliseks teguriks julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel Põhja-Euroopas,» seisab säutsus. «Soome liitumisel NATO-ga oleks tõsised sõjalised ja poliitilised tagajärjed.»

Zahharova tegi sarnase avalduse detsembri lõpus. Soomes kirjutas sellest vähemalt ajaleht Ilta-Sanomat.

Allianss pidas reedel erakorralisele tippkohtumise, mis käsitles Venemaa sissetungi Ukrainasse. Kohtumisel osales ka Soome president Sauli Niinistö ja kutsutud oli ka Rootsi esindaja.

Niinistö ütles, et Soome ja Rootsi osas arutleti päeva jooksul nn MSI (Modalities of Strenghtened Interaction) süsteemi üle, mis tähendab, et need kaks riiki saavad üksikjuhtudel intensiivistada infovahetust NATO-ga ja osaleda näiteks strateegilise kommunikatsiooni koordineerimisel.

«Iseenesest polnud selles midagi revolutsioonilist. Märkimist väärib aga, et kõik NATO riigid peavad sellist korraldust üsna sobivaks. See on osa meie partnerlusest NATO-ga.»

See ei ole siduv leping, vaid praktiline kokkulepe. Soome otsustab ja hindab alati ise, kas infovahetuseks on vajadus ja millist infot antakse.

Soome president ei usu, et MSI koostöö Venemaad väga häirib. «Nad teavad, et meil on hästi arenenud partnerlus.»

Varem on Niinistö kommenteerinud Venemaa Ukrainasse tungimise mõju Soomele, öeldes muu hulgas, et see muudab Soome suhteid Venemaaga.

«Muidugi mõjutab see rahvusvahelist olukorda ja kajastub ka Soome välis- ja julgeolekupoliitikas, see on selge. Mis puudutab meie suhteid Venemaaga, siis see viib selle muidugi teisele tasemele,» ütles ta neljapäeval.

Niinistö sõnul pole aga põhjust NATO liikmestaatusega kiirustada.

«Me kõik näeme selliseid väga arusaadavaid kommentaare, et avaldus täna ja liikmesus homme, aga pärismaailmas see nii ei tööta,» ütles president.