UKRAINA SÕDA ⟩ Igor Taro kolmandast sõjapäevast: suure pettumuse on Putini kindralstaabile ilmselt valmistanud Tšernigivi oblastis toimuv

Raketirünnakus kannatada saanud Kiievi kortermaja. Foto: Pilt videost

Vene üksustel pole õnnestunud Kiievisse murda ning linnas on seni lahinguid peetud väikeste diversantide gruppidega, kirjutab vaatleja Igor Taro ühismeedias.

Tsivilsõidukitega diversioonigruppe on Ukrainas viimasel päeval kinni püütud mitmel pool mujalgi. Päeva iseloomustusena võiks välja tuua, et ukrainlased on suutnud korraldada mitmeid vasturünnakuid seisma jäänud või positsioone sisse võtnud Vene kolonnidele. Mõningast edu on venelased saavutanud lõunarindel Krimmi poolsaarega piirneval alal.

1) Tõenäoliselt üks läänepoolsemaid lahingutegevuse paiku oli Lvivi oblastis Brodõ kandis, kuhu venelased suutsid maandada kolme kopteriga 60 dessantväelast. Kui palju neist ellu jäi, seda ei tea. Videost võis vaadata kuidas ukrainlaste kopter seejärel tolle üksuse pihta tuld annab - ellujäänud olevat metsa laiali jooksnud. Võimalik, et need esimesed pidi seal dessandiks sobivas kohas tekitama mingi platsdarmi järgnevate üksuste maandumiseks, kuid seda ei juhtunud. See on hea fakt ilmestamaks, et Putini rünnakuplaan puudutas siiski kogu Ukrainat, mitte lihtsalt mingit piiratud territooriumi. Ilmselt loodeti läände dessandi paigutamisega luua eeldused muude üksuste liitumiseks idast või põhja poolt Valgevenest. Niisama keegi 60 dessantväelast kuhugi ei maha ei viskaks üksi kükitama, see on selge.

Video of fighting in the #Lviv region. pic.twitter.com/LCpeZr0ewT

— NEXTA (@nexta_tv) February 26, 2022

2) Kiievis oli palju tegemist linnas tegutsevate diversioonigruppidega, kes liikusid tsiviilautodega, näiteks mikrobussidega. Kahtlust äratasd veidra TV tähistusega sõidukid, millega saabujad tundsid huvi oluliste taristuobjektide suhtes. Oli ka vastase tulejuhtimisvahendite paigutajaid. Ühel juhul püüdis tsivilistist noormees sellise hooneid märgistava tegelase peatada, kuid sai nuga, seejärel sõitis juhtunut pealtnäinud naine tollele autoga otsa ning videos oli näha tegelase mahaväänamist möödunud kodanike poolt. Noahoobi saanud noormees saadeti lähima autoga haiglasse.

Hommikul lõi venelaste rakett otse mitmekorruselisse elumajja, seda pilti on paljud ilmselt uudistest näinud. Seal oli hukkunuid ja haavatuid. Üldse on Kiievis seni surma saanud 6 tsiviilisikut ja 75 inimeste saanud haavata, kellest kolmandik samuti tsiviilisikud.

Rocket hitting a residential building in Kyiv:pic.twitter.com/N60z8GTWkX

— Sergei Perfiliev 🇺🇦 (@perfiliev) February 26, 2022

Ukraina õhutõrje võttis maha Kiievi veehoidlat sihtinud tiibraketi Kalibr. Üldse on venelased neid rakette Ukraina pihta lasknud kümneid, kuid 2020. aasta. andmetel piirdub nende arsenal 120 raketiga. Võib arvata, et palju pole neid järele jäänud ning juurde tootmine on kallis ja keeruline. Pärast santksioonide kehtestamist tehnoloogia osas ka võib-olla päris võimatu.

Eelmisest ööst on käinud aktiivsed lahingud Vasõlkivi piirkonnas (punane viisnurk) Kiievist paarikümne kilomeetri kaugusel, kuhu venelased tõid dessandi. Sealsamas hävitasid ukrainlased venelaste ründelennuki ja dessantväelastega transpordilennuki IL-76. Vasõlkivi pidi venelased valima ilmselt Hostomeli lennuvälja asemel, mille maandumisraja muutsid ukrainlased sõja esimesel päeval kaugtulega kasutuskõlbmatuks. Venelased ongi seejärel noolinud väikeseid lennuvälju, mida on hea kasutada dessandi toomiseks ukrainlaste tagalasse või tiivale.

3) Suure pettumuse on Putini kindralstaabile ilmselt valmistanud Tšernigivi oblastis toimuv. Vene kolonnid hakkasid küll esimesel päeval Valgevenest Kiievi poole veerema, aga keskmine kiirus kahel esimesel ööpäeval oli 1 kilomeeter tunnis ning kolmandal päeva korraldasid ukrainlased neile juba edukaid vasturünnakuid (märgitud siniste viisnurkadega), mille tulemusel põletati kümneid tanke ja soomusmasinaid ning sõidukeid. Muuhulgas võeti sõjavangi ka tankiväeosa staabiülem (nr. 2 mees pataljonis) majori auastmes. Neid vangilangemisi on nüüd tulnud täitsa riburada pidi - osa venelasi on ise end üles andnud. Kõigil sama jutt, et keegi midagi ei teadnud ja arvasid õppustele tulevat. Kõik pillisid ja tahtsid ema juurde tagasi koju. Videotest oli näha ka tee äärde niisama jäetud tehnikat - võimalik, et kütuse otsa lõppedes loobuti neist masinatest ja mindi minema, sest kes see tahab olla istuv part maanteel ja mitte millegi nimel surma saada.

At the hour of the battle for #Chernigiv, after the #bliskavich attack, the ZSU viysk servicemen of the NSU far away bliskavichically turn to their positions and grab 2 One of them is the chief of staff of military unit 41659. #pow #battle #war #UrbanWarfare #UkraineRussia https://t.co/gSkch3e9n9

— Alberto Barbo (@betobarbo) February 27, 2022

4) Tšernigivi oblastis Nõzkivka jaama jõudis venelastele kütus, kuid ukrainlased põletasid need 56 tsisterni diisliga ära. Raudteejaama kohal oli üks suur tulekera olnud. Karta on, et venelased sealkandis niipea kütust ei saa, sest nüüdseks on ukrainlased hävitanud ka Venemaa poole minevad raudteerööpad. Kui Venemaa raudteedispetšer üritas Ukraina poolega ühendust võtta, siis kasutati sama parooli, mis Musta mere majakasaare kaitsjadki: «Vene rong, käi p****»

5) Konotopi kandis toppama jäänud Vene kolonne tabas samuti taevane karma ja seal maanteel mobiiliga filminud inimeste videotesse jäi kümneid põlenud sõidukeid ja erinevat tehnikat. Mõned terved sõidukid olid varustatud valgete kaltsudega lipu asemel. Nendes sai eelmine kord kirjutatud, et jäid seal nälga ja kuivale, sest Vene sõjaväejuhtkond ei suutnud tagalatoetust planeerida.

6) Seda lugu poleks uskunud, kui poleks ise videot vaadanud. Itšnja küla rahvas ajas venelaste soomukid enda majade vahelt minema. Videos oli näha, kuidas kaks Vene soomukit on keset külatänavat sisse sõitunud ning selle ees kamp mehi õiendamas. See oli selline kõrvalepõige suuremalt teelt ja võimalik, et venelased tulid otsima endale süüa või kütust, aga kellelgi polnud punaseid nelke käepärast. Alati on neis videois millegipärast rohkelt ebatsensuurset leksikat. Inimesed oleks justkui ukraina keele ära unustanud ja läinud täiesti vene roppkeelele üle.

7 ) Harkiv osutus venelaste jaoks veel üheks kõvaks pähkliks, mille ligi nad kuidagi ei pääse. Harkiv on olnud neile võtmetähtsusega, kuna sellest loodi ilmselt esimest ja otsustavat lüli Venemaa rüppe langevatest tulevase Novorossija linnade kaskaadist. Ringteest edasi pole Vene tankid seal jõudnud ning õhtutundidel suundus Belgorodi poolt sinna taas kümneid ühikuid sõjatehnikat. See tähendab, et venelased pole loobunud Harkivi vallutamise plaanist ja suunavad sinna täiendavaid reserve. USA luure hinnang, et Venemaa on pannud mängu juba 50 protsenti Ukraina piiri äärde kokku kuhjatud sõjakontingendist, on lootustandev. Kui esimene pool suudetakse kolme päevaga niimoodi seisata, siis võib Venemaa demilitariseerimise eesmärgi varsti saavutada, kuigi mitte päris selliselt, nagu algselt kavandati.

8) Krimmi poolsaarelt itta on venelased edenenud Berdjanski vana lennuväljani. Võtsid seal positsioonid sisse, kuid Berdjanskisse ei sisenenud.

9) Hersonis Antonovi sillast läbimurdnud Vene üksused liikusid tankidega Mõkolaivi poole. Kõik neist sinna kohale ei jõudnud, kuna osa läks ringmajandusse vanametallina. Ilmselt on soov Ukraina merest ära lõigata ja tekitada koridor Moldova idaosas asuvasse Transnistriasse, kuid lisaks Mõlaivile on seal veel Odessa.

Loe pikemalt Igor Taro postitusest.