POSTIMEES KIIEVIS ⟩ Poeletid tehti Ukraina pealinnas kiiresti kaubast lagedaks

Margus  Martin
, ajakirjanik, Kiiev
Copy
Kiievlased olid liikumiskeelu lõppedes varmad kauplusi külastama. Söögikraami varuti korralikult. Kaubaks läksid enamasti kuivained, sigaretid ja alkohol, samuti vorstid ning konservid.
Kiievlased olid liikumiskeelu lõppedes varmad kauplusi külastama. Söögikraami varuti korralikult. Kaubaks läksid enamasti kuivained, sigaretid ja alkohol, samuti vorstid ning konservid. Foto: Margus Martin

Poolteist päeva väldanud üleüldise liikumiskeelu lõppedes pääsesid Kiievi inimesed esmaspäeva hommikul lõpuks koduseinte vahelt ja varjenditest välja toidutagavarasid täiendama.

Kõigil oli üks siht – leida esmalt mõni kauplus ja seejärel loota, et ehk õnnestub midagi tarvilikku hankida. Ükskõik, mida.

Paarikümneminutilise jalutuskäigu ja enamasti suletud poeuste takseerimise järel tärkas lootusekiir kohe Maidani kõrval, kus oli avatud kauplus Varus. Tänaval seisis järjekorras paarkümmend inimest, keda lubati sisse kahekaupa. Uksel hoidsid korda kaks territoriaalkaitseüksuse laigulistes vormides automaaturit.

Lettidelt haarati kõike

Poes oli samal ajal umbes poolsada ostlejat, kes haarasid lettidelt ja riiulitelt valimatult kõike, mis võimalik. Poekorvi või -kotti rändasid makaroni- ja lihatooted, vorstilatid, küpsised, jahu, pudrumaterjal, kohvipakid, konservid, viin ja konjak. Alkoholi osteti mehemoodi.

Keset poesaali seisid ammu tühjaks tehtud leivariiulid. Külmletis polnud lõhnagi piimatoodetest, sama kesine oli seis munade ning kartulitega. Rõõmsam pilt avanes magusasõpradele. Pühas rahus sai valida hügieenitarbeid.

Enim tunti Kiievi kesklinna kauplustes hommikul puudust leivast - leivariiulitel haigutas tühjus.
Enim tunti Kiievi kesklinna kauplustes hommikul puudust leivast - leivariiulitel haigutas tühjus. Foto: Margus Martin

Sõjaaja üheks hinnatumaks valuutaks on loomulikult tubakatooted. Kiire pilk eraldi seisvatele tühjadele riiulitele ei sisendanud suitsumeestes esmalt mingisugust optimismi, ent lootusekiir tärkas, kui selgus, et kassas ühe müüjatari selja taga oli veel midagi tagavaraks. Kel jagus paaritunnise kassajärjekorras seismise järel õnne, see sai oma suitsupakid rõõmsalt kätte. Sigarette osteti loomulikult plokkide kaupa.

Osade kaupade hinnad tõusid lakke

Huvitaval kombel polnud ühegi toote juures hinnasilte ja nagu hiljem selgus, põhjustas see omakorda inimestes omajagu pahameelt: paljude kaupade hinnad olid kergitatud siinset elatustaset arvestades ebamõistlikult kõrgeks.

Kiievis varem giidina töötanud 53-aastane Igor lausus, et pidi leidma lisaks söögikraamile teda koju ootama jäänud 83-aastasele emale ravimeid, aga ka väheste avatud apteekide uste taga olid meeletud järjekorrad. «Ema muudkui helistab iga natukese aja tagant ja uurib, kas kõik on hästi ja kas mul on õnnestunud midagi hankida,» rääkis Igor. Selleks hetkeks oli ta kaupluses vaevu edasi kulgenud kassajärjekorras veetnud kaks ja pool tundi.

Kolmetunnise pingutuse järel väljus Igor poest küll võidukalt, aga samas üsna pettunud olekuga. Ta võttis välja äsja soetatud suitsupaki, läitis sigareti ja istus pingile jalga puhkama. «Mis toimub? Sain viimase paki viinereid, kus on sees viis viinerit, kuid avastasin kassas, et selle eest küsitakse 187 grivnat (5,5 eurot). Kuhu selline asi kõlbab?» laiutas mees käsi ja puhus suust välja korraliku suitsupahvaka.

Suitsupaki eest küsitakse endiselt umbes kaks eurot.

Poola ajakirjanik Jan oli leplikum, kuigi tema saagiks langes enam kui paaritunnise järjekorras ootamise järel üks pakk makarone. «Ah, mis seal ikka. Mul on veel korralik šokolaadivaru,» tähendas ta.

Poeskäik võttis aega umbes kolm tundi, aga tasus ootajatele vaeva.
Poeskäik võttis aega umbes kolm tundi, aga tasus ootajatele vaeva. Foto: Margus Martin
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles