Eruohvitser Kunnas: Valgevene väed liiguvad Ukraina piiri lähedal

Kui Valgevene otsustaks ühineda Venemaa rünnakuga, seaks see ohtu Poola kaudu tuleva abi. Pilt on tehtud tänavu 19. veebruaril Valgevenes Brestis Venemaa ja Valgevene ühisõppusel. Foto: Handout / AFP / Scanpix

Riigikogu liikme ja reservohvitseri Leo Kunnase (Konservatiivne Rahvaerakond) sõnul oli esmaspäeval märgata Valgevene vägede aktiivset liikumist riigi lääneosas, mis tõstatab küsimuse, kas Valgevene relvajõududel on kavas ületada Ukraina piir ja alustada sõjategevust.

«Valgevene piiri läänelõigus Bresti lähedal on esmaspäeval märgatud suurt veokite ja soomukite kolonni liikumas Volõni poole ehk Ukraina suunas. Lugesin kokku 45 sõidukit, need masinad kuuluvad Valgevene 38. õhudessantbrigaadile. Küsimus on selles, kas Valgevene relvajõud ületavad Ukraina piiri või mitte,» rääkis Kunnas.

Sõjanduseksperdi sõnul oleks Valgevene täies mahus sõtta asumine Venemaa poolel väga ohtlik, kuna see seaks ohtu lääneriikide abi Ukrainale. Poola Lublini linna kaudu liigub Ukrainasse Lvivi ja Lutski linnadesse Läänest tulev abi. Samas ei olnud Kunnasel esmaspäeva õhtu seisuga andmeid selle kohta, et Valgevene tõesti Ukraina vastu sõtta asuks.

Venelased tahavad Kiievi sisse piirata

Kiievi ümbruses on Vene poolel kavatsus piirata pealinn sisse nii läänest kui ka idast, aga see pole neil veel seni õnnestunud.

«Eile olid suured lahingud Kiievist loodes Irpini ja Butša ümbruses ja seal tuli ka pildimaterjali, kuidas Butšas on paarikümnest soomukist koosnev kolonn puruks lastud. Täna oli jälle fotomaterjali samast piirkonnast, aga seekord soomukid suitsesid ja põlesid, seega ei saanud need olla eilsed. Järelikult on seal täna jälle toimunud lahingud,» märkis Kunnas.

Eruohvitseri sõnul üritavad Vene väed minna Kiievist mööda korraga lääne ja ida poolt. Ida-Ukraina linna Sumõ suunast tulemas rünnakusuund Kiievi poole. Täna käisid lahingud Nižõnis ja Prilukis

«Kui Vene väed suudavad Nižõnist edasi tungida, siis satub Tšernigiv satub piiramisrõngasse. Praegu on Tšernigiv ja Sumõ Ukrainqa vägede käes. Otsustavaid läbimurdeid seal täna ei olnud, aga on näha vaenlase manöövreid seal, et Kiiev sisse piirata ja alustada rünnakut linnale,» ütles Kunnas.

Harkivi pommitamise eesmärk on hirmu külvata

Harkivi piirkonnas pommitasid Vene väed lennukitelt ja tulistasid reaktiivlaskeseadeldistest linna elamukvartaleid. «Seda mitte mingi lahinguoperatsiooni toetuseks, vaid elamud said lihtsalt pihta. Harkivis elab peamiselt venekeelne elanikkond, siin me näeme, kuidas denatsifitseerimise operatsiooni praktikas läbi viiakse. Venelased üritavad linna sisse piirata ja hiljem vallutada. Sellise pommitamise eesmärk on lihtsalt hirmutada ja püüda elanikkonna tahet maha suruda, mis aga ei õnnestu,» lausus Kunnas.

Kõige ohtlikum rinne on lõunas

Kunnase sõnul on Ukraina jaoks kõige ohtlikum praegu lõuna suund. Mariupol on Ukraina vägede käes, aga sellest lääne suunas jääv Berdjansk on langenud Vene vägede kätte.

«Berdjanski vallutamist toetas ka pataljoni suurune meredessant. Vene vägede eesmärk on liikuda Krimmi suunast Donbassi poole, et saada ühendus Donetski rahvavabariigi vägedega. Ma ennustasin pühapäeval, et halvimal juhul suudavad Vene väed saavutada seal läbimurde 24-48 tunni jooksul, kuid praeguseks kellaajaks (esmaspäeval kell 19 – toim.) ei ole andmeid, et venelasetel oleks see õnnestunud. Mariupol on Ukraina käes ja kahe väegrupi ühinemist pole toimunud,» ütles Kunnas.

Eruohvitseri sõnul on olukord Ukraina lõunaosas siiski väga ohtlik. Läbimurre rannikul tähendaks seda, et Vene pool saaks vabal hakata üritama läbimurret põhja suunas.

«Samas saab Ukraina vasturünnakutega hakkida Krimmi ja Donetski vahel pikaks veninud madu, mis koosnev sõjamasinatest ja pikkadest logistilistest ühendustest. Siin on võimalusi ka Ukraina poolel,» lausus Kunnas.