Venemaa väljaviskamine ÜRO Julgeolekunõukogust pole ekspertide sõnul reaalne (4)
/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
2. märts 2022, 00:00
- ÜRO Julgeolekunõukogu tegeleb nädal aega pidevalt Venemaa küsimusega
- Julgeolekunõukogu vajaks põhjalikku ümberkorraldust
- Niis suurt riiki nagu Venemaa ei saa rahvusvaheliselt täielikult nullida
Venemaa vetoõigus ÜRO peamises otsustamisorganis – ÜRO Julgeolekunõukogus – annab Kremlile suure eelise ja tähendab, et riigi väljaviskamine sealt on sisuliselt võimatu.
Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa (Keskerakond) ütles eile riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Euroopa julgeolekuolukord seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu» arutelul, et Venemaa on Ukrainaga peetava sõja käigus kuritarvitanud ÜRO Julgeolekunõukogus oma vetoõigust.
«ÜRO põhikirja artikkel 51 järgi on Ukrainal võõrandamatu õigus individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, kuni julgeolekunõukogu ei võta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks vajalikke meetmeid,» ütles Eesmaa.
Ta tuletas meelde, et kolm inimpõlve tagasi Euroopas ja lõpuks kogu maailmas sõda alustanud Saksamaa pole endiselt ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. «Eesti võiks tõstatada maailmaorganisatsioonis samalaadse küsimuse agressorina käituva Venemaa suhtes. Vähim, mida ÜRO peaks tegema, on julgeolekunõukogu töö fundamentaalne ümberkorraldamine,» leidis Eesmaa.
Eesti suursaadik ÜROs Sven Jürgenson kirjutas Postimehele, et maailmaorganisatsiooni tasemel arutatakse Venemaa sissetungi Ukrainasse kogu aeg ja julgeolekunõukogu on juba sel teemal pidanud viis istungit.
Läänes on domineeriv suhtumine, et mingid niidid peaksid siiski siduma, et saaks vajadusel dialoogi pidada
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo
«Venemaa muidugi vetostas julgeolekunõukogu resolutsiooni, eile (üleeile – toim) algas peaassamblee eriistung, kus see resolutsioon homme või ülehomme (täna või homme – toim) tõenäoliselt vastu võetakse,» arvas Jürgenson.
Tema sõnul on ÜRO põhikirja järgi julgeolekunõukogu viie alalise liikmesriigi ÜROst väljaviskamine nende vetoõiguse tõttu sisuliselt võimatu. Küll aga on võimalik näiteks väljaviskamine inimõiguste nõukogust – selleks oleks ÜRO Peaassambleel vaja kahekolmandikulist enamust.
«Kõik tegevused, mis vähegi võimalikud, on samameelsete [riikide] poolt käigus. Sellest saab pikaajaline vastasseis, mis ei lõpe enne, kui [Vladimir] Putin ja tema ring on kadunud. Aga seda saab lõpuks teha vaid vene rahvas ise,» lausus suursaadik.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ütles Postimehele, et Venemaa väljaarvamine ÜRO Julgeolekunõukogust oleks poliitiline otsus, mille peaksid langetama ülejäänud neli alalist liiget. «Kui selline asi peaks juhtuma, ütleb Venemaa, et see on absoluutselt õigusvastane ja sellist asja ei saa olla,» lisas Mälksoo.
Tema arvates ei saa ühte nii suurt riiki nagu Venemaa täielikult elimineerida. «Saksamaa puhul oli 1945. aastal sama debatt. Mõned ütlesid siis, et tambime nii mutta kui võimalik, aga kui sa ei taha toime panna genotsiidi, siis tuleb õppida mingil uuel moel koos elama,» arvas Mälksoo.
Ka ei pidanud Mälksoo tõenäoliseks Venemaa väljaviskamist Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonist (OSCE). «Läänes on domineeriv suhtumine, et mingid niidid peaksid siiski siduma, et saaks vajadusel dialoogi pidada,» põhjendas Mälksoo.