VIDEO ⟩ Kantsler: kui konflikt kestab kauem, siis on kaks stsenaariumit sõjapõgenikele

Ukraina sõjapõgenikud Poola-Ukraina piiril Medyka piiripunktis. Foto: Ain Liiva

Eesti ametkonnad annavad pressikonverentsil ülevaate, mis saab edasi Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest ja kui palju neid lähiajal veel saabumas on.

Pressikonverentsil sotsiaalministeeriumis osalevad ministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov, sotsiaalkindlustusameti peadirektor Indrek Holst, PPA identiteedi ja staatuse büroo valdkonna koordineerija Liis Valk ja Eesti Pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop. 

Maarjo Mändmaa lausus, et elatakse kaasa Ukraina rahvale, kes võitleb sõjas ka meie vabaduse ja väärtuste eest. «Selleks, nii nagu on varem juttu olnud, on riik ette valmistanud tegevuskava, kuidas sõjapõgenikke abistada. Teeme kindlaks, kes nad on ja millised on nende vajadused, kuhu nad edasi tahavad minna,» kirjeldas kantsler. 

Põgenikele kaalutakse rahvusvahelist kaitset

«Eesti on valinud suuna, et Ukraina kodanikud on viisavabalt rännuvõimelised. Võib juhtuda, et konflikt kestab kauem kui 90 päeva, siis on meil kaks stsenaariumit. Sellisel juhul saaksid nad siin vajalikku abi ning teine suund on läbirääkimisel, et Ukraina põgenikel on automaatselt rahvusvaheline kaitse. Nad võivad siin olla aasta ja on õigus saada hüvitispakette,» selgitas Mändmaa ja lisas, et see on alles arutelu, mida ELi tasandil peetakse, kuid lähitundidel hakkab neid otsuseid meie valitsus tegema. 

«Kultuuriministeerium hoiab kontakti erinevate ühingutega. Haridusministeerium tegeleb laste ja noorte haridusvajadusega juhuks, kui nad peaksid siia kauemaks jääma,» selgitas Mändmaa. 

Liis Valk rõhutas, et kõige olulisem on praegu see, et kõik riigiasutused, KOVid ja kolmanda sektori ettevõtted paneksid seljad kokku. «PPA alates eelmisest nädalast vormistas kõikidele Ukraina kodanikele õiguse siia jääda, olenemata sellest, kas neil oli see kehtiv või juba lõppemas. Saavad siia tulla ka lapsed ja sugulased. Meie jaoks on kõige tähtsam nad vastu võtta ning pakkuda rahu. Kui nad soovivad tööturule astuda, siis ka selleks on võimalused,» rääkis Valk. 

Eesti lõunapiiril on politsei- ja piirivalveamet aidanud ligi 600 Ukraina kodanikku, nende seas on neid, kes on varem Eestis olnud, ja ka neid, kes liiguvad edasi Soome või Rootsi. «Lisaks tuleb ukrainlasi ka Venemaalt, ka seal on sama trend. On ka neid, kes suunduvad tagasi Ukrainasse,» rääkis Valk. 

Pagulasabi vahendab põhjalikku teavet

Eesti Pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop rääkis pressikonverentsil, et Eesti pagulasabi on saanud kiiresti reageerida, seda ka seetõttu, et taasavati annetused juba enne sõja eskaleerumist. «Meil oli hea stardipositsioon,» lisas ta. 

«Tegime otsuse, et kui nad on kinni Poola piiril, siis me selle asemel pakkusime lahendusena välja, et annetatud vahendeid kasutame selleks, et tuua siia Ukraina kodanikke, kellel on Eestis sugulased ja tuttavad ees. Meil on Eestisse jõudnud viis bussi ja kaks bussi on korraldatud ministeeriumi poolt,» rääkis Vitrop. Üks buss on Slovakkias, teine on kohe-kohe Tallinnast väljumas. «See on logistiliselt hästi keeruline – kõiki neid piirilt leida ja bussile saada.»

«Mul on üks palve: pange kõik oma soovid pagulasabi kodulehele kirja, sest me kõikidele kõnedele ei jõua vastata,» palus ta. «Ukrainlased, kes on siia jõudnud ja otsivad püsivamat majutust, siis palun tulge meie kontorisse. Täna lõunast avab Tallinna linn vastuvõtukeskuse, kus meie nõustajad hakkavad tööle. Avame ka kõnekeskuse ja sellise meililisti ning vaatame, kas meil on vaja avada veel teisi keskuseid,» lisas Vitrop. 

«Veel tahan öelda, et kui Eesti inimene soovib teada, kuidas bussid liiguvad, siis jooksev info on pagulasabi kodulehel,» lisas ta. 

«Me alustasime sõjapõgenikke vastuvõtuks ettevalmistusi juba varem kui möödunud neljapäeval. Neljapäeva hommikul oli meil juba staap olemas ja õhtuks konkreetne punkt, kus saame neid majutada. Kes siis saabuvad? Enamik neist jõuab sõprade ja sugulaste juurde. Aga kindlasti on neid, kellel ei ole siin kontakte. Nendega me ka tegeleme, et ükski Ukraina kodanik ei jääks koduta,» rääkis sotsiaalkindlustusameti peadirektor Indrek Holst. 

Need, kes ei leia endale kodukohta, saavad hotellis riigi kulul ööbida. «See ei ole pikaajaline lahendus. Praktilise poole pealt oleme teinud hanke, selle tulemusel saame majutusasutuste pakkumisi, mida veel menetletakse,» selgitas Holst ja lisas, et seetõttu ei saa konkreetselt öelda, kui palju voodikohti regiooniti on. «Teeme kõik selleks, et Ukrainast tulijad saaksid parima vastuvõtu osaliseks.»