POSTIMEES KIIEVIS ⟩ Kiievi kesklinna haigla elab Vene diversantide ohus
Kiievi kesklinnas asuva 17. kliiniku operatsioonisaali aknaid katavad pappkastid ja valged linad. See on selleks, et Vene diversantide snaiprid ei näeks arste tulistada.
Haigla kõik koridorid on kaetud rohelise riidega. Kõikides kabinettides ja palatites on samuti aknad kaetud käepäraste vahenditega. Päikesevalgust ei paista kuskilt läbi. Kõik selleks, et kaitsta haigla töötajaid ja haigeid.
«Igal ööl on meie ümbruses tulevahetusi,» rääkis eile päeval Postimehele Kiievi kesklinnas asuva 120 aastat vana kliiniku traumaosakonna osakonna juhataja Dmitro Mjasnikov (49). «Linnas liikuvad Vene diversandid tulistavad meie lähedal asuvat sõjaväehaiglat. Õnneks pole kuulid veel meie haigla aknaid tabanud.»
Mjasnikovi sõnul kasutasid mõned päevad tagasi Vene diversandid sellist taktikat, et avasid öösel tule nende haigla kõrval asunud pooleliolevatest kõrghoonetest (rohkem kui 20 korrust - PM) sõjaväehaigla pihta. Selle kaitsjad avasid vastutule. 17. Kliiniku valvavad territoriaalkaitse (meie mõistes kaitseliit) mehed omakorda arvasid, et neid tulistatakse ning avasid samuti vastutule. Õnneks keegi selles «sõbraliku tule» vahetuses ei hukkunud ega saanud ka haavata.
«Nende (diversantide) ülesanne on selliselt külvata kaost ja hirmu,» lausus Mjasnikov. «Oleme kuulnud isegi, et tulistatakse kuulipildujatest sõjaväehaigla pihta.»
Sõjaväelaste andmetel kannavad diversandid tsiviilriideid ja peidavad päevaks relvad ära, kui saabub öö, siis nad lähevad varem valmis pandud laskepositsioonidele pooliolevates elumajades ning hakkavad tuld andma. Haigla kõrval asuvatest elumajadest on leitud juba mitu laskmispositsiooni. Samuti tegutsevad sellistes pooliolevates elumajades, mida Kiievis on palju, tulejuhid, kes võivad suunata lennuväge.
Postimehele selgitas üks Ukraina sõjaväeohvitser veidi Vene diversantide Kiievisse tungimise taktikat. Kiievis on iga ristmiku peale ja ka lihtsalt suurematel tänavatel pidevalt teetõkked ja kontrollpunktid, kus kontrollitakse kõiki isikuid. Sellest hoolimata suudavad Vene diversandid linna jõuda. Tavaliselt kasutatakse ohvitseri sõnul kontrollpunktidest läbipääsemiseks hõivatud Ukraina armee masinaid ja ka tavalisi sõiduautosid. Dokumendid on neil hästi võltsitud, vahest nad teavad isegi ka paroole, kuid siin on diversantidel järgmine häda: ukrainlased kasutavad paroole, mida mitteukrainlasel ja isegi mitte Ukrainas sündinud venelasel raske puhtalt hääldada. Kuid jalgsi liikuvaid ja tsiviilriietes liikuvaid diversante pole nii võimalik püüda. Neid saab tabada ainult siis, kui nad on tegevuses.
Doktor Mjasnikovi sõnul toodi neile palju Vene armee rünnakutes haavata saanud inimesi sõja kolmel esimesel päeval. Hiljem on vähemaks jäänud. Kokku on seni haigla vastu võtnud 50-60 haavatut ja vigastatut. «Kaks kolmandikku neist on tsiviilisikud, ülejäänud on meie sõjaväelased ja politseinikud,» ütles Mjasnikov.
Paljudel on kuuli- või killuhaavad, aga iga päevaga tuuakse haiglasse üha rohkem inimesi, kes on viga saanud näiteks pommivarjendisse joostes. «Kukuvad suure kiiruga minnes varjendi treppidel. Murravad jalgu, aga on ka väga raskeid peavigastusi saadud. Eile (teisipäeval) toodi meile kolm inimest tõsiste ajuvigastustega, mis nad olid saanud pommivarjendisse joostes,» ütles doktor.
Haiglasse on sattunud ka kuulihaavadega selliseid Kiievi elanikke, kes pole aru saanud, et liikumiskeelu ajal (kella 20-08) ei tohi väljas ilma loata viibida. «Politsei ja sõjavägi on saanud käsu tegutseda väga karmilt,» ütles Mjasnikov. «Nad tulistavad kohe.»
Tema haiglasse sattusid teisipäeval näiteks mootorrattur, kes öösel lisas peatumiskäskluse peale kiirust – talle lasti kohe kuul selga. Samuti sai sõjaväelaste käest kuuli joodik, kes ei jäänud öösel käsu peale seisma. «See oli nii täis, et isegi ei mäletanud, kuhu läks. Asi on öösiti väga karm. Ma ei soovita mitte kellelgi komandanditunni ajal Kiievis liikuda,» rääkis doktor.
Doktori sõnul on sõja ajal rahuajaga võrreldes arstidel hoopis teistsugune töö. «Praegu tegeleme peamiselt kuuli- ja killuhaavadega, mis muidu on väga haruldased. Ütleks isegi, et meil oli selliste asjadega vähe praktikat,» rääkis Mjasnikov. «Selle eest pole üldse praegu liiklusavariide ohvreid ega tööõnnetustes vigastada saanud inimesi.»
Mjasnikov on haiglas töötanud pidevalt alates sõja esimesest päevast ehk 24. veebruarist kella kuuest hommikul, kui algas tema vahetus. Selle aja jooksul on ta kodus käinud ruttu kaks korda lihtsalt selleks, et riideid vahetada. Enamus arstidest ja õdedest on sõja algusest saadik ööbinud haiglas. «Osa arste saavad magada palatites voodites, aga osad magavad koridorides kanderaamide peal,» kirjeldas Mjasnikov oma kolleegide tingimusi. «Nii töötamegi, aga kas kellelgi on praegu Ukrainas kerge?»
Kuhu teha rahaline annetus?
Annetused tsiviilelanikele
MTÜ Ukraina Kultuurikeskus, MTÜ Mondo ja MTÜ Eesti Pagulasabi koguvad rahalisi annetusi pangalinkide ja annetusliinidega. Raha otstarve võib ühenduste teatel ajas muutuda – annetused suunatakse sinna, kus seda parasjagu kõige rohkem vaja on.
MTÜ Eesti Pagulasabi arvelduskonto: EE791010220258852223
MTÜ Mondo arvelduskonto: EE491010220099409013
MTÜ Ukraina Kultuurikeskus arvelduskonto: EE401010220229090221
MTÜ Eesti Punane Rist arvelduskonto: EE742200001180001436.
Annetused Ukraina sõjaväele
Ukraina keskpank avas annetuskonto Ukraina relvajõududele.
Saaja: National Bank of Ukraine
Saaja konto (IBAN): DE05504000005040040066
BIC kood: NBUAUAUXXXX
Selgitus: for crediting account 47330992708
Lisaks keskpangale kogub annetusi Ukraina abiorganisatsioon Povernõs Zõvõm (Naase Elusalt – toim).
Annetused Ukraina päästjatele
Eesti päästeliit kogub päästevahenditeks annetusi ja vormistab tellimuse ise.
Päästeliidu arvelduskonto: EE547700771002741382
Selgitus: «Ukraina».