ANALÜÜS ⟩ Sanktsioonid suurendavad venelaste patriotismi

Postimehe intervjueeritud Venemaa-tundjad on seda meelt, et kui sanktsioonid kedagi Putini vastu häält tegema võiksid sundida, on need oligarhid, jõuka ülemkihi esindajad ja presidendi lähikondsed. Foto: sputnik

Venemaad tundvad ning seal tegutsenud Eesti poliitikud ja eksperdid ei pea võimalikuks, et lääneriikide kehtestatud karmid majandussanktsioonid võiks tekitada vene rahva pahameele, mis omakorda võiks õõnestada president Vladimir Putini jalgealust.

Pigem vastupidi: Postimehe usutletud asjatundjad oletavad, et sanktsioonid toovad kaasa Putini-meelse patriootlikkuse suurenemise.

Balti Venemaa uurimise keskuse juhi Vladimir Juškini sõnul on suurem osa venemaalasi valmis elama ka kartuli, leiva ja vee peal, kuid nad toetavad ikka oma nn keisrit, isegi kui samal ajal köögilaua taga viina visates ja soolast peale hammustades võime kiruvad. «Pole mõtet arvestada Putini režiimile tekkiva sisemise vastuseisuga – selleks pole lootustki,» ütles ta.

Majandusekspert, omaaegne minister Raivo Vare rääkis vähegi usaldusväärsena tunduvaile avaliku arvamuse küsitlustele viidates, et sanktsioonid võivad vihastada küll ühiskonna ülakihte, sest nende elustiil saab kannatada, kuid alumised kihid, kuhu kuulub rahva enamik, on allutatud riiklikule propagandale, mis teeb üheselt selgeks, et inimeste halvenevas elujärjes on süüdi lääs, kes tahab Venemaad majanduslikult kägistada.

«Igipõlises vastanduses televiisori ja külmkapi vahel,» lausus Vare, «usub väga suur osa elanikkonnast, isegi nähes, et külmkapp jääb üha tühjemaks ja tühjemaks, ikkagi televiisorit.»