:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/02/14403507t1hf945.jpg)
- Kaljurand: vene inimesed on telekausku
- Mihkelson: vene rahvas hakkab kriitilisi küsimusi esitama siis, kui sõda venib
- Sanktsioonid võivad mõjutada oligarhe
Venemaad tundvad ning seal tegutsenud Eesti poliitikud ja eksperdid ei pea võimalikuks, et lääneriikide kehtestatud karmid majandussanktsioonid võiks tekitada vene rahva pahameele, mis omakorda võiks õõnestada president Vladimir Putini jalgealust.
Pigem vastupidi: Postimehe usutletud asjatundjad oletavad, et sanktsioonid toovad kaasa Putini-meelse patriootlikkuse suurenemise.
Balti Venemaa uurimise keskuse juhi Vladimir Juškini sõnul on suurem osa venemaalasi valmis elama ka kartuli, leiva ja vee peal, kuid nad toetavad ikka oma nn keisrit, isegi kui samal ajal köögilaua taga viina visates ja soolast peale hammustades võime kiruvad. «Pole mõtet arvestada Putini režiimile tekkiva sisemise vastuseisuga – selleks pole lootustki,» ütles ta.
/nginx/o/2022/03/02/14403508t1h1d06.jpg)
Majandusekspert, omaaegne minister Raivo Vare rääkis vähegi usaldusväärsena tunduvaile avaliku arvamuse küsitlustele viidates, et sanktsioonid võivad vihastada küll ühiskonna ülakihte, sest nende elustiil saab kannatada, kuid alumised kihid, kuhu kuulub rahva enamik, on allutatud riiklikule propagandale, mis teeb üheselt selgeks, et inimeste halvenevas elujärjes on süüdi lääs, kes tahab Venemaad majanduslikult kägistada.
«Igipõlises vastanduses televiisori ja külmkapi vahel,» lausus Vare, «usub väga suur osa elanikkonnast, isegi nähes, et külmkapp jääb üha tühjemaks ja tühjemaks, ikkagi televiisorit.»
Sama möönis ka Euroopa parlamendi liige Marina Kaljurand (SDE), endine suursaadik Venemaal: «Vene inimesed on telekausku. Nad vaatavad «Vremjat» ja usuvad seda, mida president räägib.» President Putin, lisas Kaljurand, on aga venelastele alates Krimmi annekteerimisest kaheksa aastat tagasi rääkinud, et Venemaa on ümbritsetud vaenlastest, et ta on püüdnud läänega rääkida, aga lääs ei kuula teda.
Õigustus end kaitsta
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (RE) sõnul on Venemaal piltlikult öeldes sada aastat räägitud, kui õudne on NATO ja kui ohtlik on USA, mistõttu ei maksa kellelgi luua illusioone, et paari päevaga pärast sanktsioonide kehtestamist avaneksid vene rahval silmad, kes on nende elujärje halvenemises tegelikult süüdi, ning meelsus muutuks.
«Enamik on selgelt seda meelt,» nentis Mihkelson, «et lääs tahab Venemaad hävitada, Ukrainas on fašistid ja see annab Venemaale õigustuse ennast kaitsta.»
Võti on oligarhide ja Putini lähiringi liikmete käes, kes võivad jõuda järeldusele, et neile ei ole Putinit enam vaja.
Tema sõnul võib vene rahvas hakata kriitilisi küsimusi esitama alles siis, kui sõda Ukrainas peaks venima ja kui sealt hakkab Venemaale tagasi tulema tuhandeid laipu ning kui tekivad elulised takistused, näiteks ei saa enam kusagile lennata. «Eeldada, et nüüd kohe hakkab midagi [meelsuses] muutuma – seda ei kujuta ette,» lisas Mihkelson.
Postimehe intervjueeritud Venemaa-tundjad on seda meelt, et kui sanktsioonid kedagi Putini vastu häält tegema võiks sundida, on need oligarhid, jõuka ülemkihi esindajad ja presidendi lähikondsed.
«Praegu on kõik lootused sellel, et überrikkad hakkavad ühel või teisel viisil [sõjavastasust] vedama,» rääkis Vare. «Esiteks on nad osavad, teiseks on neil piisavalt palju mehhanisme, mida kasutada, ja mida võib-olla ei suuda riigivõim ka efektiivselt kontrollida.»
Oht saada Põhja-Koreaks
Kaljurand tõdes samuti, et võti Venemaa sõjakäigu peatamiseks ei ole tavaliste venelaste, vaid oligarhide ja Putini lähiringi liikmete käes, kes võivad mingil hetkel jõuda järeldusele, et neile ei ole Putinit enam vaja. «Mitte ainult ei ole vaja,» lisas Kaljurand, «vaid et ta on neile tüli ja probleem, kes muudab elu ainult keerulisemaks.» Tema sõnul riskib Venemaa sõda jätkates sellega, et muutub Euroopa Põhja-Koreaks.
Sama mõtet, et Putini võimu murenemine võib alata oligarhidest, kelle hea elu on ohustatud ja rikutud, mitte rahvast, kellest enamik on löödud pimedusega, väljendas ka Mihkelson. Tavaliselt, märkis ta, tähendaks Putini süsteemiga rahulolematuse väljendamine Mihhail Hodorkovski ja Aleksei Navalnõi saatust ehk sattumist trellide taha, ent Mihkelson avaldas lootust, et kindlasti on seal inimesi, kes saavad aru, et tegemist on hullumeelsusega.
Ent Juškin ei pea kuigi usutavaks, et isegi oligarhid söandaksid Putini vastu sõna võtta. Sellepärast, põhjendas ta, et oligarhid pole mingid ärimehed, kes võtsid pangast laenu ja said äriga rikkaks, vaid nad krahmasid endale suure tüki nõukogude ajast pärit omandist.
«Oligarhid ei saa öelda, et Putin, pole vaja seda sõda, sest meil on naised, raha ja lapsed välismaal, me käime välismaal šoppamas,» lausus Juškin. «Putin võtab neilt lihtsalt omandi ära ja kogu lugu.»
Sõjamasin tunneb kägistamist
:format(webp)/nginx/o/2022/02/09/14355923t1hbd00.jpg)
See, et Venemaa-vastased sanktsioonid võivad suurendada vene rahva poolehoidu president Vladimir Putinile, ei tähenda, et need tuleks kehtestamata jätta, ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
«Kui me otsest sõda Venemaaga ei taha, on sanktsioonid ainukene viis, kuidas mõjutada nende sõjamasina suutlikkust üleval hoida väga kulukat agressiooni,» rääkis ta. «Need on miljardid eurod, mis see maksma läheb. Muidugi teame, et impeeriumi nimel ei ole ükski kaotus liiast, aga need sanktsioonid, mis on kokku lepitud, kägistavad korralikult Venemaa võimekust sõdida. See on põhiline.»