:format(webp)/nginx/o/2025/01/03/16576533t1h4924.jpg)
/nginx/o/2022/03/03/14404810t1he3cd.jpg)
Tšetšeenia ja Süüria sõdade näitel on Vladimir Putini sõjaline käekiri tihti tsiviilinfrastruktuuri suhtes valimatu ning tekitab seega tohutut kahju. Vaatlejates tekitab see hirmu, et Ukrainas võivad need samad taktikad korduda.
Viimane sissetung, mis lääne analüütikute sõnul on aeglasem kui oodati, on viinud Putini kasutama järjest rohkem suurtüki- ja raketilööke. Kui nii jätkub, siis on elamupiirkonnad Ukrainas peagi varemeis.
Putini enam kui kahekümneaastane karjäär Vene juhtiva poliitikuna sai suuresti alguse tänu tema jõhkrusele sõdades.
Kui 1999. aastal Putin Boriss Jeltsini poolt üllatavalt peaministriks nimetati, oli tema üheks esimeseks suuremaks sammuks just laiaulatuslik pealetung mässulistele Tšetšeenias.
Kümneid tuhandeid sõdureid saadeti Tšetšeeniasse. Üheskoos vägedega tulid ka löögid suurtükkidest ja õhust, mis pealinna Groznõi täiesti varemeteni pommitasid.
«Putin käitus nagu poliitiline kamikaze, visates terve oma poliitilise kapitali sõtta, kui ta selle maatasa põletas,» ütles Jeltsin hiljem oma mälestustes Tšetšeenia pealinna hävitamise kohta.
/nginx/o/2022/03/03/14404826t1h707c.jpg)
Groznõid, mis juba esimeses Tšetšeenia sõjas (1994-1996) suuri purustusi sai, iseloomustas ÜRO pärast 1999. aasta sõda kui maailma kõige hävitatumat linna.
Ometi tegi sõda, mille kajastus oli mõistagi riigimeedia range kontrolli all, seni küllaltki tundmatust Putinist presidendivalimiste soosiku. Aasta hiljem, kui toimusid presidendivalimised, suutis Putin valimised kindlalt ka võita.
Süüria sõda
Pärast sissetungi Gruusiasse 2008. aastal, kus Vene väed olid selgelt grusiinidest tugevamad, andis 2015. aastal Putin oma vägedele tungida Süüriasse, et toetada Bashar al-Assadi režiimi.
Käik, mis lääneriike üllatas, hõlmas endas jällegi paljude linnade maatasa pommitamist. Sellel korral oli strateegiaks kasutada mässuliste vastu põhiliselt sõjalennukeid, mille parimaks näiteks oli ilmselt Aleppo piiramine 2016. aastal.
«Aleppo on nüüd põrgu sünonüüm,» ütles toonane ÜRO peasekretär Ban Ki-moon tolle aasta detsembris. Nimelt oli pärast blokaadi jäänud linna lõksu kümneid tuhandeid inimesi, keda parajasti lennukitest ja suurtükkidest pommitati.
Lähis-Ida instituudi Süüria konflikti ekspert Charles Lister kirjutas sellel nädalal Twitteris, et Harkivist tulevad pildid Vene vägede pommitamisest on väga sarnased Aleppos olnuga.
Elie Tenembaum, Prantuse rahvusvaheliste suhete instituudi julgeolekuekspert leiab, et alguses proovis Putin siiski teistmoodi taktikat Ukrainias. Nimelt oodati tema hinnangul vähest vastupanu, mida kinnitab see, kuidas Kiievi lähedal maandunud õhuväe eriüksused, kes lõpuks tapeti või vangistati, üritasid linnale tormi joosta ja valitsus kukutada.
«See ei läinud neil läbi,» teatas Tenembaum. «Vastupanu oli neile liiga suur, nii et nüüd me näeme naasmist juba läbiproovitud strateegiatele,» ütles Tenembaum AFP-le.
«Nende peamine tulejõud on juhitamatu, mis ohustab lisaks Ukraina vägede hävitamisele võib tuua endaga kaasa väga-väga suuri tsiviilkaotusi, mis omakorda suurendab (põgenike) väljarännet,» lisas ta.
Pildid, mis tulevad Ukraina suuruselt teisest linnast Harvivist, Lõuna-Ukrainas asuvast Hersonist või Kiievi eeslinnadest, näitavad juba praegugi lõhutud kortermaju, koole, ülikooli ja valitsushooneid.
/nginx/o/2022/03/03/14404804t1h8433.jpg)
Harkivi peaväljakul plahvatas kahtluste järgi teisipäeval tiibrakett.
«Ma ei näe, kuidas Putin saab väärikalt siit tagasi tulla,» hoiatas julgeolekuanalüütik Eliot A. Cohen Washingtoni strateegia ja rahvusvaheliste uuringute keskusest. «Ta kahekordistab rünnakuid, mis tähendab senisest rohkem hävinguid ja kannatusi,» lisas ta veel.
Sõjakuriteod?
Putini kriitikud on juba pikalt hoiatanud, et tema varasemad hulljulged operatsioonid on jäänud karistamata.
Vene malelegend ja opositsioonitegelane Garri Kasparov ütles Londonis asuvale raadiole Times, et tööstuslikus koguses sõjakuritegusid pole Putini jaoks midagi uut.
Paljud inimõigustega tegelevad organisatsioonid, nagu Amnesty International on asunud koguma tõenditeks kohapealt filmitud videoid, mis nende lootuste järgi viivad ühel päeval ka konkreetsete süüdistusteni.
Enda sõnul tegeleb Amnesty International pragu humanitaar- ja inimõiguste rikkumise eskaleerumise dokumenteerimisega, mille hulka kuuluvad tsiviilelanike surmad valimatutest rünnakutest elamupiirkondadele ja infrastruktuurile.