Maailma looduskaitsjad: ärge ostke Venemaa ja Valgevene puitu

Lageraie. Pilt on artiklit illustreeriv. Foto: Margus Ansu

Maailma 125 looduskaitseühendust tegid täna üleskutse lõpetada puidu import Venemaalt ja Valgevenest.

Ukraina, Valgevene, Euroopa Liidu riikide, Ühendkuningriigi ja USA keskkonna- ja inimõiguste valitsusväliste organisatsioonide ja aktivistide ühisavalduses seisab, et puidu import tuleks lõpetada, sest Venemaa koos Valgevenega peab agressiivset sõda Ukraina vastu.

Avalduses on märgitud, et nii Venemaa kui ka Valgevene sõltuvad suuresti puidu ja puittoodete ekspordist, mida eksporditi 2021. aastal 13,9 miljardi dollari väärtuses. Puit jõudis kas otseselt või kaudselt lääneriikidesse, sealhulgas USAsse, Euroopa Liitu, Inglismaale. Suured puidu importijad on ka Jaapan ja Hiina.

Venemaa puitu kasutatakse hoonete, paberi, riiete ja mööbli valmistamiseks ning elektrijaamade kütteks (sh pelletid).

«Raha, mida Venemaa ja Valgevene valitsus puidu ekspordist saavad, aitab varustada Vene sissetungijaid ja nende tanke ning toota pomme,» seisab avalduses. «Seetõttu tähendab Venemaa ja Valgevene puidu ja puittoodete tarbimine surma ja hävingu toetamist Ukrainas.»

Kuigi Euroopa Liit teatas uutest sanktsioonidest Valgevene suhtes, mis hõlmavad nüüd ka puitu, pole avalduse tegijate sõnul selge, kas nende all on mõeldud kogu töödeldud puitu, näiteks mööblit. Seetõttu kutsuvad ühendused Ukraina-sõbralike riikide valitsusi üles: «Palun keelake kohe kogu Venemaa ja Valgevene puidu ja puittoodete (sh kõik paberitooted, mööbel ja mööblidetailid, pelletid ja saepuit) sissevedu!»

Avaldus jäi Eestisse hiljaks 

Eesti looduskaitseühendusi pole avaldusele allakirjutanute seas seetõttu, et algatus jõudis meie looduskaitsjateni hilinenult, teatas MTÜ Päästame Eesti Metsad koordinaator Liina Steinberg.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Henrik Välja ütles 2. märtsi Postimehes, et senini on 1/3 Eestis kasutatavast saematerjalist tulnud Venemaalt ja Valgevenest. Ta hindas, et enam ei ole võimalik nendest riikidest materjali importida.

Tehniliselt on otseste sanktsioonide all küll ainult Valgevene puidu import, kuid ka Venemaalt puidu tarnimine on pea võimatu: sanktsioonid tähendavad, et tarnete eest pole võimalik tasuda, transport on ülikallis ning lisaks ei soovi täna keegi toetada Vene majandust.

Euroopas on mitu puidutööstuse liitu teinud ka ettepaneku arvata Venemaa puit vabatahtlike jätkusuutlikkuse sertifitseerimismärgiste – näiteks FSC – alt välja. Ilma jätkusuutlikkuse märgiseta puitu ja puittooteid Euroopas müüa ega turustada ei saa.

Suuremad puidu importijad Euroopas ja USAs:

1.  UPM Kymmene (Soome)
2.  International Paper (USA)
3.  Stora Enso (Soome)
4.  Mondi (Saksamaa, Itaalia, Belgia jt)
5.  Eduard Van Leer (Holland)
6.  Metsa Group (Soome)
7.  Orlimex (Tšehhi)
8.  Pulp Mill Holding (Austrias registreeritud valdusfirma)
9.  Segezha (Venemaa börsiettevõte, puidu eksportija)
10.  Jacob Juergensen (Saksamaa)

Venemaa põhjaosast ja Valgevenest pärit puitu on ostnud peamiselt Soome. Puidustatistikat koondava Luke keskuse andmeil on ¾ Soome importpuidust pärit Venemaalt. Venemaalt toodi 2020. aastal Soome ümarpuitu 9,6 miljonit kuupmeetrit, üle poole sellest oli paberipuit, 37 protsenti hakkpuit ja 4 protsenti palk.

Soome keskkonnaühenduste Suomen luonnonsuojeluliitto ja Luonto-Liitto andmeil teatas Stora Enso, et lõpetab puidu toomise Venemaalt ja paneb kinni tootmise oma Venemaa tehastes. Kahelt teiselt suurelt puiduimportijalt Venemaalt Soome (UPM ja Metsäliitto) vastust veel pole.

Earthsighti analüüsi järgi eksportis Venemaa 2020. aastal puitu, tselluloosi ja paberit kokku 11,7 miljardi dollari väärtuses. Uncomtrade’i andmeil läks sellest neljandik (25 protsenti) ELi, 0,2 miljardit dollarit (2 protsenti) USAsse ja 0,2 miljardit dollarit (2 protsenti) Inglismaale.

Earthsight on minevikus paljastanud paljusid ebaseadusliku metsaraiega seotud puidu hankimise viise Venemaal või mujal. Üks firmadest kuulub Vene oligarhile, kes oli varem Putini partei Ühtne Venemaa parlamendisaadik.