USA mõttekoda: Balti riigid on kergesti haavatavad

Foto: AFP / Scanpix

Oma geograafilise asukoha tõttu Venemaa jaoks väga olulised Eesti, Läti ja Leedu on haavatavad, leiab Ühendriikide mõttekoda STRATFOR oma ülevaates.

USA meedias vari-CIA tiitli saanud mõttekoda tõi ülemöödunud nädalal avaldatud hinnangus esile, et märkimisväärne osa Eesti ja Läti venekeelsest elanikkonnast elavad Venemaa piiri lähedal, mida Venemaa võib eriti Läti puhul enda huvides ära kasutada.

Oma mõju suurendamist Leedus, kus venekeelne elanikkond pole võrreldes Lätiga ja Eestiga nii märkimisväärne – mulluse rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Leedu elanikkonnast üle viie protsendi –, peab mõttekoda Venemaa jaoks keerulisemaks ülesandeks.

Eesti kohta märkis mõttekoda oma ülevaates, et riik asub Põhja-Euroopa lauskmaal, mida nimetati seejuures traditsiooniliseks lääne- ja põhjasuunaliseks rünnakusuunaks. Ka toob STRATFOR välja Peterburi läheduse Eestile ning asjaolu, et Eesti võib takistada Venemaa väljapääsu Läänemerele.

Seejärel toob mõttekoda välja neli mõjutamisvõimalust – poliitilise, sotsiaalse, julgeolekualase ja majandusliku –, kuidas Venemaa võiks oma mõju Eestis suurendada.

Poliitilise mõju kohta märgib STRATFOR, et Venemaal on sidemed Eesti suurima opositsioonierakonna Keskerakonna ja selle liidri Edgar Savisaarega. Samas osutas mõttekoda, et Venemaal on ülejäänud poliitiliste erakondade, kuid ka äri- ja julgeolekueliidiga vaid piiratud sidemed.

Sotsiaalse mõju kohta toob mõttekoda välja, et Eesti elanikkonnast umbes neljandiku moodustab vene vähemus. Ka märgitakse, et 10-15 protsenti riigi elanikkonnast on vene õigeusklikud.

Julgeoleku puhul tähendab STRATFOR, et kuigi Eesti on NATO liige ning asub väljaspool Venemaa liitlassüsteemi, ümbritseb Venemaa Eestit sõjaliselt, viidates Kaliningradi oblastis ja Peterburi ümbruses asuvatele väekontingentidele.

Ka tuuakse välja, et Eestis on mitu vene rahvuslikku liikumist ja riiki on tabanud küberrünnakud, mille jäljed viivad Venemaale.

Majanduse kohta märkis mõttekoda, et Venemaa kontrollib rohkem kui kolmandikku Eesti energiafirmast Eesti Gaas. Samas täpsustakse, et kuigi Eesti impordib kogu oma maagaasi Venemaalt, moodustab see vaid kümme protsenti riigi energiatarbimisest, kuna energiat toodetakse kodumaisest põlevkivist ja taastuvatest energiaallikatest.

Järgnevas peatükis analüüsitakse, kui edukas on Venemaa oma mõju suurendamisel Eestis olnud ning milliste takistustega on oma ambitsioone ellu viies silmitsi seistud.  

Leitakse, et kahe helikopterikandja ostmisega Prantsusmaalt demonstreeris Venemaa oma jõudu Läänemere piirkonnas. Samuti märgitakse, et Venemaa on suurendanud oma sõjalist kohalolekut nii Leedu ja Poolaga piirnevas Kaliningradis kui ka Peterburi lähedal.

Tuuakse välja, et Eesti liitumine eurotsooniga suurendas Eesti majanduslikku lõimitust Euroopa Liiduga. Ka rõhutatakse mulluste parlamendivalimiste mõju Eesti-Vene suhetele, märkides, et Keskerakonna populaarsuse vähenemisega kaotas Venemaa Eestis poliitilist mõju.

STRATFORi hinnangul on Venemaa laiemaks strateegiaks NATOt lõhestada, et see ei muudaks oma suhteid Eestiga aktiivsemaks ega seoks end riigiga tihedamalt.

«Moskva üritab riiki (Eestit - toim) neutraliseerida või nõrgestada välist toetust. Selle strateegia osa on takistada Baltimaade ühiseid majandus- ja energiaprojekte (eriti vedeldatud maagaasiterminali rajamist) ja raudteeprojekte (eriti ELile orienteeritud Rail Balticut).»

Järgmisena peatutakse Eesti positsioonil ja strateegial. Uuesti märgitakse, et 1,3 elanikuga väikeriik asub geograafiliselt haavatavas kohas.

«Selle (Eesti - toim) suurus ja asukoht on muutnud Eestile oma suveräänsuse ja iseseisvuse säilitamiseks vajalikuks omada tugevat välismaist kaitsjat,» märgib STRATFOR, tuues esile ELi ja NATO, pidades viimast eriti oluliseks, kui Venemaa oma uut esiletõusu jätkab. Ka märgitakse, et Tallinnas asub NATO küberkaitsekeskus.

Eesti teab, et Venemaa suhtes ei tohi olla liiga vaenulik kahe riigi geograafilise läheduse ja riigis elava suure vene vähemuse tõttu, märgib mõttekoda, mille hinnangul on Eesti Venemaa-suunaline poliitika Leedu ja Läti omast mitmekesisem, kuna Vilniuse poliitika Venemaa suhtes on võrreldes Eestiga agressiivsem ning Läti oma seevastu koostööaltim.

Leitakse, et Eesti kuulumine euroalasse piirab Venemaa majanduslikke mõjutamisvõimalusi ning tuuakse välja, et Eesti on majanduslikult ja rahanduslikult seotud rohkem Skandinaavia riikide ja Soomega kui teiste Balti riikidega.

Ka märgitakse, et võrreldes teiste Balti naabritega pole Eesti vastuseis Vene energiapoliitikale nii otsene ning Eesti püüab maandada vastasseisu vene elanikkonnaga.  

«Eesti mitte-agressiivne hoiak Venemaa suhtes ja raskused, millega Moskva seisab silmitsi Eesti majandusse ja poliitikasse sekkumisel, tähendavad, et Venemaa uus tõus suure tõenäosusega ei mõjuta lähiajal märkimisväärselt Moskva suhteid Talllinnaga. Venemaa püüab siiski jätkuvalt õõnestada Balti ühtsust ning isoleerida kolm riiki üksteisest ja NATOst.»