Stoltenberg: Venemaa rünnak tuumajaamale demonstreerib selle sõja hoolimatust (4)

Copy
NATO peasekretär Jens Stoltenberg pressikonverentsil enne tänast alliansi välisministrite kohtumist.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg pressikonverentsil enne tänast alliansi välisministrite kohtumist. Foto: YVES HERMAN / AFP / SCANPIX

NATO peasekretär Jens Stoltenberg mõistis hukka Ukraina Zaporižžja tuumajaama tulistanud Venemaa hoolimatuse ja nõudis Moskvalt sõja lõpetamist.

«Öösel jõudsid meieni teated rünnakust tuumajaamale. See demonstreerib selle sõja hoolimatust ja tähtsust see lõpetada ning et Venemaa viiks kõik oma väed välja ja asuks heas tahtes diplomaatilisi pingutusi tegema,» ütles Stoltenberg enne lääneriikide välisministritega kohtumist.

Liitlased kohtuvad täna kõnelusteks, et jätkata survet pärast Moskvale Ukrainasse sisenemise eest sanktsioonide kehtestamist.

Sõjalise sekkumise on NATO välistanud, sest kardetakse, et otsekonflikt Moskvaga võib vallandada tuumasõja.

NATO liikmesriigid on toonud viimastel päevadel alliansi idatiivale tuhandeid sõdureid ning saatnud Ukrainale relvi, et ta saaks end kaitsta.

Sõjalise sekkumise on NATO välistanud, sest kardetakse, et otsekonflikt Moskvaga võib vallandada tuumasõja. Muu hulgas on tagasi lükatud ka Ukraina palve kehtestada riigi kohal lennukeelutsoon Venemaa õhurünnakute peatamiseks.

«Me teame, et meie punane joon tähendab tagamist, et ei tekiks rahvusvahelist konflikti,» ütles Kanada välisminister Mélanie Joly. «Samas ütleksin ma, et me tahame olla kindlad, et selliseid stsenaariume arutataks, ja me tahame ka kindlustada, et saaksime pidada diskussioone kõigi alliansi riikide ja kõigi Ukrainat toetavate riikidega, sest me peame selle sõja peatama.»

NATO, Euroopa Liidu ja G7 välisministrid vaatavad täna üle Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju ja kaaluvad edasisi samme, mis võtaksid sihikule Venemaa nafta- ja gaasiekspordi.

«Kõik on laual,» ütles ELi välispoliitikajuht Josep Borrell.

Saksa välisminister Annalena Baerbock rõhutas, et Vene presidendi Vladimir Putini siseringi ootavad täiendavad sanktsioonid.

Euroopa suuremad riigid, nagu Saksamaa ei taha aga hästi kehtestada meetmeid Vene energiaekspordile, sest 40 protsenti ELi jõudvast gaasist ja 10 protsenti naftast tuleb Venemaalt.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles