POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Katastroof Tšernihivis: kahe päevaga on pommitamistes hukkunud 47 linnaelanikku (2)

Jaanus Piirsalu
, ajakirjanik
Copy

«Näidake palun maailmale, mida Putin on meiega teinud! Selliseid «strateegilisi» objekte ründasid venelased siin,» rääkis 16-aastane Kirill Sõdorovitš Põhja-Ukrainas Tšernihivis elumajade ees, mida tabas neljapäeva pärastlõunal Vene lennukitelt heidetud pommirahe. Rängemalt pihta saanud majas hukkus vähemalt 28 rahulikku inimest.

Kokku on neljapäeval ja reedel Venemaa armee pommi- ja raketirünnakutes Tšernihivi linnas hukkunud BBC andmetel vähemalt 47 tsiviilelanikku.

Postimees oli reedel üks väheseid maailma meediakanaleid, kel õnnestus käia vaatamas hävingut Tšernihivis, kus elab 290 000 elanikku.

Linna keskel asuva Voikovskaja tänava lõpp meenutas pilti ammu unustatud sõjakaadritest Teises maailmasõjas. Varemed, kõikjal vedeleb armatuuritükke, kõik kohad klaasikilde täis, purustatud sõiduauto (mille juht jäi kohalike sõnul ellu) keset teed, kellegi otsast ära rebitud jalg koos kingaga, rakettide tükid.

Kohalike väitel tabas kolme elumaja ja kõrval asunud kardioloogiakeskust lühikese aja jooksul kuus raketti. Kõik hukkunud elasid kahes kõige kõvemini pihta saanud majas. Naabermajas elava Kirilli sõnul elasid nendes majades peamiselt vanemad inimesed, kes õhuhäire töölehakkamise järel lihtsalt ei jõudnud varjendisse minna.

Kuna korterid on vähemalt kahes majas elamiskõlbmatud, on nende elanikud tänaseks juba kaks ööd majade all keldris veetnud. Kui Postimees koos Saksa lehe Die Welt fotograafiga keldrisse laskus, valitses seal pilkane pimedus, kus inimesed nagu mutid ringi liikusid.

Põrkasime pidevalt kellelegi otsa, sest inimesed näitasid valgust viletsate taskulampidega. Seal ei ole neil elektrit, vett, gaasi ega midagi, mis sooja annaks. Sellises pimedas ja rõskes keldris teadmata aja elama sunnitud inimeste seas oli kaks rasedat naist, neist üks viimaseid kuid. «Meil pole mingit abi, õnneks tõid sõjaväelased meile vähemalt matid, mille peal saame magada. Need pole küll pehmed, aga vähemalt ei maga me betooni peal,» rääkis üks keldris elavatest naistest.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles