5 STSENAARIUMI ⟩ Mis saab Ukrainast?

Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril vapustas maailma ja praeguse seisuga pole näha märke, nagu kavatseks Venemaa president Vladimir Putin astuda sammu tagasi.

Lääne valitsusallikate ja mõttekodalaste sõnadele tuginedes võib välja käia viis võimalikku stsenaariumi selle kohta, mis järgnevatel nädalatel ja kuudel Ukrainat ja maailma laiemalt ees võib oodata.

Sõjategevuse jätk

Ukraina on seni suutnud Vene vägede pealetungile vastu panna ja hoida kontrolli võtmetähtsusega suurlinnade üle. Kuigi Venemaa väitel on neil õhus märkimisväärne ülekaal, on Ukraina õhutõrje mitmel pool riigis end tõestanud.  

«See on valmistanud neile (venelastele) palju probleeme,» ütles üks anonüümseks jäänud Euroopa ametnik reedel ajakirjanikele. 

Samal ajal kui suur hulk ukrainlasi on vabatahtlikult rindele läinud või liitunud territoriaalkaitseüksustega, ei saa kindel olla Vene sõdurite moraalis.

Ukraina sõjaväge toetab nii läänest saadav sõjaline abi kui ka luureinfo. See annab alust uskuda, et Ukraina väed suudavad hoida kontrolli Kiievi üle. 

Tema isiklik turvameeskond on väga heal tasemel ja seda kuni hetkeni, mil nad seda enam ei ole,

Lääne kehtestatud sanktsioonide tingimustes on Putin aga võib-olla peagi sunnitud oma senised plaanid ümber mõtlema.

«Lääs võib kasutada sanktioonide mõjujõudu, et sundida Putinit loobuma oma algsest eesmärgist - Ukraina valitsuse kukutamisest ja Moskvameelse nukurežiimi paika panemisest,» kirjutas sel nädalal USA mõttekodalane Samuel Charap.

Venemaa siseriiklikud muutused

Venemaa president Vladimir Putin hoiab hoolikalt silma peal siseriiklikel teisitimõtlejatel. Sõltumatu meedia mahasurumine on jätnud venemaalased ilma usaldusväärsest infost sõja kohta ja juurutanud Kremlile truu riigimeedia tugevat haaret. 

Siiski on mitmel pool riigis toimunud sõjavastased meeleavaldused, mille käigus on kokku vahistatud vähemalt 6000 inimest.

Samuti võib näha mõrasid valitseva eliidi seas. Nimelt on mitmed oligarhid, duumasaadikud ja isegi mõjukad ettevõtted nagu Lukoil kutsunud üles relvarahu kehtestamisele või sõja täielikule lõpetamisele. 

Kuigi hetkel ei peeta seda eriti tõenäoliseks, püsib siiski võimalus, et Putin ühel hetkel kukutatakse.

«Tema isiklik turvameeskond on väga heal tasemel ja seda kuni hetkeni, mil nad seda enam ei ole,» ütles Washingtonis tegutsev mõttekodalane Eliot A. Cohen. «Seda on Venemaa ajaloos korduvalt juhtunud,» sõnas Cohen viidates võimalusele, et Putini kukutab ta enda sisering.

Venemaa sõjaväe edu

Võttes arvesse Vene sõjaväe tugevust, võib ennustada pealetungi jätkamist Ukrainas. 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles pärast neljapäeval peetud kõnet Putiniga, et hullem on sõjas ilmselt alles ees. Üks Macroni nõunikest ütles ajakirjanikele, et Putin tahab saavutada kontrolli kogu Ukraina üle.

Ent 45 miljoni elanikuga Ukraina okupeerimine oleks siiski väga keeruline ettevõtmine.

«Linna sisse pääsemine pole sama, mis selle enda käes hoidmine,» ütles Briti sõjaajaloolane Lawrence Freedman.

Konflikt laieneb

Ukrainal on riigipiir nelja endise Nõukogude Liidu vabariigiga, mis nüüd on NATO liikmesriigid.

Putini nostalgia Nõukogude Liidu järele ja tema lubadus kaitsta vene vähemuse õigusi välisriikides, on jätnud lahtiseks küsimuse, millised täpselt on tema territoriaalsed ambitsioonid.

Spekuleeritakse, et pärast Ukrainat võib Putin võtta sihikule näiteks Moldova. Vähem usutakse, et Putin ründaks mõnd NATO liikmesriiki, sest selle sammuga riskiks ta tuumasõjaga. Ent provokatsioonid on siiski võimalikud.

«Neutraalne Rootsi jälgib hoolega, millised võivad olla Venemaa kavatsused seoses Läänemere suurima saare Gotlandiga,» kirjutas sel nädal mõttekodalane Bruno Tertrais.

Püsib risk, et mõni vahejuhtum või valekalkulatsioon - näiteks küberrünnak või ekslikult tulistatud rakett - käivitab kogemata sündmuste ahela, mis viib lõpuks NATO-Venemaa sõjani.

Vastasseis NATOga

NATO-Venemaa sõda on alati peetud võimatuks, sest mõlema osapoole tuumaarsenali nähakse kui sõja ärahoidmise garantiid.

Ent Putini eelmise nädala teade Venemaa tuumajõudude valmisolekusse seadmisest tekitas palju muremõtteid. Julgustavalt ei mõjunud ka Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnavõtt, milles ta hoiatas, et Kolmas maailmasõda saab olla vaid tuumasõda.

Lääne analüütikute sõnul tuleb neid sõnavõtte hästi meeles pidada, eriti olukorras, kus nii USAs kui Euroopa Liidus räägitakse üha enam lennukeelutsooni kehtestamisest Ukraina kohal - see nimelt tähendaks suure tõenäosusega sõjalise konflikti puhkemist NATO ja Venemaa vahel. Ent siiski ei tasu unustada, et Vene poliitikute sõnavõtud on suuresti mõeldud lääneriikide hirmutamiseks.

«Need (Putini ja Lavrovi) sõnavõtud on peamiselt suunatud lääne publikule, et meid hirmutada ja süstida meie ühiskondadesse ebakindlust,» ütles analüütik Gustav Gressel.

Analüüs: Venemaa on nurka surutud, aga ta ei peatu

Venemaa sissetung Ukrainasse ei ole läinud plaanipäraselt, aga hoolimata suurest hulgast langenud sõduritest ja lääne kehtestatud ulatuslikest sanktsioonidest, püsib Venemaa president Vladimir Putin endiselt kindlalt oma esialgse plaani juures - Ukraina vallutada. 

«Putin on nurka surutud,» ütles analüütik Andrei Kolesnikov The Guardianile. «Ta on üksi kogu maailma vastu.»

Ent sellest hoolimata ei paista ta peatuvat.

«Ma arvan, et olukord läheb veel hullemaks,» sõnas Euroopa Välissuhete Nõukoja (ECFR) vanemekspert Kadri Liik. «Putini siht on eskaleerida. Ta on selles sõjas täielikult sees. Ma ei näe võimalust, et ta muudab selle sõja käiku, sest see oleks tema enda silmis kaotus.»

Eksperdid ei pea tõenäoliseks ka siseriiklikku lööki Putinile, sest avalikud arvamusküsitlused näitavad endiselt Putinile ja sõjale suurt toetust. Selle põhjal on alust uskuda, et konflikt jääb kestma veel kauaks - puudub piisav siseriiklik surve sõda lõpetada.

Sõja jätkamist toetab ka Vene riigimeedia kajastus, mille kohaselt läheb nõndanimetatud erimissioon Ukrainas plaanipäraselt. 

«Võib-olla mõni inimene avab oma silmad ja näeb, et Putin on see, kes selle olukorra eest vastutab,» ütles Kolesnikov. «Aga see on vaid hüpotees, sest hetkel toetab käimasolevat sõda valdav osa venemaalasi.»

Allikas: The Guardian