Analüüs: Ukraina sõjas selgub ka Tšetšeenia saatus

Pole selge, kas Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov on praeguseks elus või surnud. Kindlasti ei jätku tema surma korral Tšetšeenia eristaatus praegusel kujul. Foto: Musa Sadulayev

Tšetšeenia isevalitseja Ramzan Kadõrovi sõnul on ta vaid «Putini reamees». Viimased sündmused Ukrainas on tõestanud, et tal on õigus – ta ongi reamees. Tema autoriteet toetub pigem maffia stiilis brutaalsusele kui tegelikule sõjalisele jõule.

Aga siiski – Kadõrov on ennast alati tahtnud ümbritseda tugevate relvastatud üksustega ning on korduvalt väidetud, et Venemaa rahvuskaardi (Rosgvardia) moodustamine oli 2016. aastal kutsutud osalt ellu just selleks, et vähendada Kadõrovi võimu. Ka Tšetšeenias tegutsevad OMONi ja SOBRi eriüksused ning Venemaa siseministeeriumi üksused liideti uue julgeolekuteenistusega. Veri on paksem kui vesi ning Tšetšeenias paiknevad ja valdavalt kohalikest komplekteeritud üksused on säilitanud lojaalsuse Groznõi peremehele.

Esimeses Tšetšeenia sõjas 1994–1996 võitles Ramzan koos isaga edukalt Venemaa vägede vastu, olles pärast sõja lõppu piirkonna peamufti staatusesse tõusnud isa ihukaitsjaks ja autojuhiks. Ka tema vanem vend oli võitlusega ühinenud, kuid 1999. aastal alanud teises Tšetšeenia sõjas vahetas Kadõrovite perekond poolt ning hakkas teenima Venemaa huve.