Vastuseks Postimehe küsimusele, kuivõrd on asjaolu, et Venemaa on kahjustanud Ukraina sõjalist infrastruktuuri, mõjutanud sinna saadetiste läkitamist, ütles Milley: «NATO riigid saadavad jätkuvalt väga erinevat sorti abi. Osa sellest on sõjaline, osa humanitaarne. Ja see läheb edasi.»
Herem oli aga veelgi täpsem. «Kõik see, mille me oleme Eestist teele saatnud, on kahe-kolme päeva jooksul jõudnud Ukrainas sinna, kus seda kasutatakse. Ta ei seisa kusagil laoplatsil,» sõnas ta.
Samal ajal, kui Milley ja Herem Ämaril kohtusid, saabus uudistesse teateid, et USA ja Poola vahel käivad kõnelused selle üle, kas Poola annaks oma Nõukogude päritolu hävitajad ukrainlastele ja saaks Ühendriikidelt asemele F-16 hävitajaid.
Hävitajad seisavad ühe asjana abinimekirjas, mille Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba saatis üle-eelmisel nädalal ELi maadele. Et iga järgmine lennuki tüüp nõuab piloodilt omaette koolitust, palus Kuleba selliseid hävitajaid, millega Ukraina õhuväelased juba lennata oskavad.
Praegu on ukrainlastele sobivate lennukite põhivaru Poolal, kelle õhuväel on 23 MiG-29 hävitajat, suur osa neist ostetud selle sajandi alguses sümboolse ühe euro eest Saksamaalt. Et poolakad kasutavad ka USAs toodetud F-16 hävitajaid, peetaksegi võimalikuks vahetuskaubaks seda, et Varssavi annab MiGid Kiievile ja saab ise ameerika lennukid asemele.
Milley seda teemat siiski detailselt kommenteerida ei soovinud. «Ma tean, et Ukraina on palunud Euroopa riikidelt Mig hävitajaid, aga see on iga riigi oma otsus. Need on poliitikaotsused, mille langetab poliitiline juhtkond,» sõnas ta. «Meie teeme ära sõjalise osa, kui asi nii kaugele jõuab.»