Milley lubas teha ära sõjalise poole, kui poliitikud hävitajate osas kaubale saavad

Kindral Mark Milley ja kindralleitnant Martin Herem Ämaril. Foto: Karl Kraus / mil.ee

Vaatamata purustustele, mida Vene väed on tekitanud Ukraina sõjalennuväljadele ja muule taristule, liigub abi järjepidevalt Ukrainasse, sinna, kus see kohe käiku läheb, kinnitasid USA ja Eesti kaitsejõudude juhid kindral Mark Milley ja kindraleitnant Martin Herem täna Ämaril.

Vastuseks Postimehe küsimusele, kuivõrd on asjaolu, et Venemaa on kahjustanud Ukraina sõjalist infrastruktuuri, mõjutanud sinna saadetiste läkitamist, ütles Milley: «NATO riigid saadavad jätkuvalt väga erinevat sorti abi. Osa sellest on sõjaline, osa humanitaarne. Ja see läheb edasi.»

Herem oli aga veelgi täpsem. «Kõik see, mille me oleme Eestist teele saatnud, on kahe-kolme päeva jooksul jõudnud Ukrainas sinna, kus seda kasutatakse. Ta ei seisa kusagil laoplatsil,» sõnas ta.

Samal ajal, kui Milley ja Herem Ämaril kohtusid, saabus uudistesse teateid, et USA ja Poola vahel käivad kõnelused selle üle, kas Poola annaks oma Nõukogude päritolu hävitajad ukrainlastele ja saaks Ühendriikidelt asemele F-16 hävitajaid.

Hävitajad seisavad ühe asjana abinimekirjas, mille Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba saatis üle-eelmisel nädalal ELi maadele. Et iga järgmine lennuki tüüp nõuab piloodilt omaette koolitust, palus Kuleba selliseid hävitajaid, millega Ukraina õhuväelased juba lennata oskavad.

Praegu on ukrainlastele sobivate lennukite põhivaru Poolal, kelle õhuväel on 23 MiG-29 hävitajat, suur osa neist ostetud selle sajandi alguses sümboolse ühe euro eest Saksamaalt. Et poolakad kasutavad ka USAs toodetud F-16 hävitajaid, peetaksegi võimalikuks vahetuskaubaks seda, et Varssavi annab MiGid Kiievile ja saab ise ameerika lennukid asemele.

Milley seda teemat siiski detailselt kommenteerida ei soovinud. «Ma tean, et Ukraina on palunud Euroopa riikidelt Mig hävitajaid, aga see on iga riigi oma otsus. Need on poliitikaotsused, mille langetab poliitiline juhtkond,» sõnas ta. «Meie teeme ära sõjalise osa, kui asi nii kaugele jõuab.»

Hiljem vastas Milley ka Postimehe küsimusele selle kohta, kui suur reaalne mõju võiks olla Türgi vastsel otsusel sulgeda oma väinade kaudu sõjalaevade pääs Mustale merele.

«Türgi on suur ja sõjaliselt võimekas riik. Sellel avaldusel on diplomaatiline, sümboolne ja poliitiline mõju. Sisu poolest on see ka tähtis, aga ma pean veel analüüsima, kuidas see edasi läheb lähinädalail,» lausus Milley.

Kindral Milley saabus Ämarile Lätist ja liikus sealt edasi Leetu. Enda sõnul tuli ta kinnitama, et USA NATO-le antud lubadused peavad. «Praeguse seisuga pole mingeid märke, et Venemaa hakkaks ründama Eestit või Baltimaid, aga me tahame tagada, et see ka nii jääks,» sõnas ta.

«See, mida me siin viimased tund aega oleme teinud – me oleme rääkinud Venemaa ohust sellele regioonile Ukraina olukorra taustal,» ütles Herem pärast enda ja USA kaitsejõudude juhi kohtumist ajakirjanike ette astudes.

«Ukraina sündmustega oht meile ei lõppe, ükskõik, kuidas sõjaline kampaania Ukrainas ei lõppeks – oht meile jääb,» tõdes Herem. «Me arutasime, mida me teeme, kui see oht jõuab meie regioonini.»