VIDEO JA BLOGI ⟩ Margo Grosberg: kaks kolmandikku Vene sõjatehnikast on neil veel kodus

Tänasel kaitseministeeriumi pressikonverentsil, kus andsid viimastest julgeolekuarengutest ülevaate kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Lauri Abel ja Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg, räägiti sellest, et viimase ööpäevaga ei ole Ukrainas suuri arenguid toimunud. 

Kolonel Grosberg selgitas, et Vene Föderatsioon üritab kindlasti oma sõjaväelaste motivatsiooni tõsta. «Vene relvajõus võib see muidugi olla teistmoodi, kuid sellise metoodikaga meil siin motivatsiooni ei tõsta,» lausus Grosberg. 

Tema sõnul ei ole Vene sõduritel motivatsiooniga kohe kindlasti hästi: kamraadid langevad, valetatud põhjustega kutsuti neid sõtta ning ka kütus saab sõjatehnikal otsa. 

Milline seis on Vene Föderatsiooni sõjatehnikas? «Tehnikat on Vene Föderatsiooni jõududel väga ja väga palju. Meil on ülevaade, kui palju nad on tehnikat kaasanud – umbes veerandi on nüüdseks maha jätnud, sest kütus on otsas,» vastas Grosberg. «Seda tehnikat on neil aga veel. Igast armeest, mis Ukrainasse saadeti, on kaks kolmandikku veel kodus. Kõige paremad saadeti küll piirile, kuid väiksemates kohtades neil veel tehnikat on, kahjuks,» nentis Grosberg. 

Eesti saadetud relvad on jõudnud Ukrainasse

Kaitsevalmiduse asekantsler Lauri Abel selgitas, et enamus Eesti saadetud varustusest on jõudnud Ukrainasse ning on seal ka juba kasutuses.

Abel tõdes, et julgeolekuolukord Eestis püsib muutumatuna ning meid ei ähvarda sõjalise agressiooni oht, kuna Venemaa keskendub Ukrainale ja nende väed on seal. «Samuti on NATO kõrgendanud oma valmisolekut ka meie regioonis,» ütles Abel.

Tema sõnul töötab Eesti julgeolekuvallas kahel suunal. Üks suund on Ukrainale abi andmine, ning praegusks on enamus neile saadetud relvastusest ja laskemoonast ka kohale jõudnud, kus need saab kohe kasutusse võtta. Ja Eesti jätkab võimaluste otsimist saata Ukrainasse veelgi varustust.

Teine suund on Abeli sõnul NATO kaitsehoiaku tugevdamine ehk NATO pühendumine idatiivale, ning siin teevad liitlased suuri pingutusi. Nii hakkab näiteks sellel nädalal jõudma Tapale Taani kontingent ehk mehhaniseeritud kompanii. «Sellel nädalal tuleb varustus ja tehnika, mida võib näha liikumas Paldiski ja Tapa vahel, järgmisel nädalal järgnevad ka sõdurid,» ütles Abel.

Tema sõnul on NATO üksuste kohalolek Eestis suur – lisaks veel britid ja prantslased, samuti õhukomponent Ämaris ehk alates esmaspäevast brittide F-35 viienda põlvkonna hävitajad. Erinevate õppuste käigus saab Eesti õhuruumis veel näha liitlaste lennukeid, mis ei baseeru Ämaris.

Abeli sõnul on NATO ja liitlaste ühtsus tugev ja on selge, et pärast 24. veebruari, kui algas Ukraina sõda, ei ole maailm enam endine ning vaja on üle vaadata kõik, mis puudutab kaitsehoiakut.

Ukraina sõjas märkimisväärseid muutusi ei olnud

Grosberg lausus, et praeguses olukorras tuleb leida häid asju väikestest asjadest. «Viimase 24 tunni jooksul ei ole Vene Föderatsiooni väed teinud suuri läbimurdeid. Me oleme samas seisus mis ööpäev tagasi,» täiendas Grosberg. 

Ta toonitas, et jätkuvalt üritatakse ümber piirata Kiievit. «Üksuseid koondatakse Dnepri idakaldal. Mõned luureüksused on jõudnud Kiievi eeslinnadesse, umbes 70–100 kilomeetri kaugusel Kiievist on üksused kogunemas,» lisas Grosberg. 

Ka ei ole kirdesuunal olukord muutunud. «Seal olevad Vene üksused ei ole suutnud läbi murda. Sama sisuliselt Harkivi suunas, kus käivad endiselt lahingud linna pärast. Lõplik eesmärk on sulgeda Harkiv... See ei ole saavutatud,» kirjeldas Grosberg olukorda. «Järgnevatel päevadel jätkatakse üritamist, et siis Ukraina väed kotti haarata,» lisas ta. 

Tõsine lahing käib Mariupolis. «Nagu te teate, siis viimased kaks vaherahu ei ole kõige paremini pidanud. Väga paljusid ei ole suudetud humanitaarkoridorides ära evakueerida. Süüdistatakse teineteist,» lausus Grosberg. 

Ka Odessa lähistel käivad Nikolajevi asula pärast suured lahingud. «See on strateegiliselt tähtis, et siis Odessale peale minna,» selgitas Grosberg. «Eile õhtul viidi läbi tiibraketirünnak Odessa lennuväljale. Järgmiste päevade jooksul on oodata mastaapseid rünnakuid Odessa suunal,» lisas Grosberg.