Sri Lanka kõige püham elevant suri 68 aasta vanuses
Sri Lanka kõige püham elevant suri esmaspäeval 68 aasta vanuses, vallandades üleriigilise leina.
Presidendi määrusega tehakse temast topis, et järeltulevad põlved võiksid teda muuseumis näha.
Nadungamuwa Raja oli kõige tähtsam elevant sajast, keda kasutati iga-aastasel paraadil, millest võtsid osa tuleneelajad ja trummimängijad. Raja ülesanne oli kanda oma turjal kuldlaegast budistlike reliikviatega.
Leinajad, kelle seas oli koolilapsi, vaimulikke ja ka üks vanem naine kõndimisraamiga, avaldasid Rajale viimast austust, palvetades ja puudutades aukartusega tema võimsaid võhku.
President Gotabaya Rajapaksa määrusega kuulutati Raja "rahvuslikuks aardeks" ning tema säilmed jäetakse tulevastele põlvedele imetleda, seisis avalduses.
Looma omanik ütles läbi vahendaja, et Raja antakse hiljem esmaspäeval, pärast budistlikku tseremooniat, taksidermistidele üle.
Elevandil oli ka relvastatud eskort eliitväeüksuse sõdureid, kes turvasid teda pärast 2015. aasta vahejuhtumit, kui mootorrattur teda peaaegu rammis templitseremoonia ajal.
Raja üks eelkäijaid, samuti nimega Raja, kandis kuldlaegast 34 reliikviaga täpselt 34 aastat ajavahemikus 1953 kuni 1986.
Kui vanem Raja suri 1988. aastal 72 aasta vanuses, kuulutati riigis välja leinapäev. Ka see loom säilitati ning tal on oma väike muuseum Kandy Hambatempli keskuses, kus hoitakse väidetavalt Buda hammast.
Esmaspäeval surnud Raja järeltulija leidmine on pikk protsess, kuna õige elevant peab olema õigest "kastist" ning tema füüsilised eeldused peavad vastama kõrgetele nõuetele. Kui elevant seisab püsti, peavad seitse tema kehapunkti - neli jalga, lont, peenis ja saba - puudutama ühekorraga maad.
Samuti peab loomal olema lame selg, võhad peavad moodustama teatud kuju ning turja kõrgus peab olema umbes 3,6 meetrit.
Siiski, "vaid" 3,15 meetrit kõrgele Rajale tehti erand, kuna ta oli valimise hetkel riigi kõrgeim elav elevant.
Raja sündis Indias ning oli hindu kõrge üliku kink Sri Lankale.
Püha loom elevant on riikliku kaitse all, viimastel aastatel on karmistatud seaduseid, et keelustada looduses elavate elevantide püüdmine. See on karistatav surmaga.
Loomaõiguslased ütlevad samas, et vangistuses elavaid elevante koheldakse sageli halvasti. Selliseid süüdistusi tõrjuvad aga omakorda nii templid ja kodustatud elevantide omanikud.