/nginx/o/2022/03/08/14413785t1h154e.jpg)
USA on lisavägede ja 35 ründelennukiga oluliselt suurendanud oma kohalolekut NATO idatiival ja USA jätkab oma vägede rotatsiooni Balti regioonis, ütles esmaspäeval USA välisminister Antony Blinken pärast kohtumist Läti välisministri Edgars Rinkēvičsiga.
Blinkeni sõnul tehakse seda tihedas koostöös NATO liitlastega.
USA välisminister viitas ka USA presidendi Joe Bideni otsusele anda korraldus paigutada Euroopasse täiendavalt 7000 sõdurit.
Blinken kinnitas, et USA jätkab oma vägede rotatsiooni Balti regioonis, sealhulgas Lätis.
«Peame mõtlema ka viimastele arengutele, mille seas Venemaa agressioonile. See mõjutab muidugi ka meie otsuseid. Loomulikult töötame kõikides küsimustes koos NATO liikmesriikidega ja alliansi liitlastega,» rääkis Blinken.
Ühendriikide välisminister tõi ühtlasi välja, et viimase aasta jooksul on USA andnud Ukrainale julgeolekuabi enam kui miljardi dollari väärtuses.
Blinkeni sõnul on USA president Joe Biden viimastel nädalatel lasknud eraldada Ukraina kaitse toetamiseks täiendavalt 35 miljonit dollarit. Viimasel nädalal on 70 protsenti sellest summast juba jõudnud ukrainlasteni ja seda saab kasutada Venemaa agressiooni tõrjumiseks.
Blinken kinnitas esmaspäeval Vilniuses ja Riias ameeriklaste tugevat toetust ning seda, et NATO vihmavari kaitseb Baltimaid võimaliku Venemaa rünnaku puhul.
Teisipäeval Eestisse jõudev Blinken ütles Riias, et Balti riigid on moodustanud demokraatliku müüri, mis seisab nüüd autokraatia tõusulaine vastu, millist Venemaa üritab Euroopale peale suruda.
«Ühendriigid on pühendunud rohkem kui eales seista teiega koos ajal, mil meie demokraatiatele on esitatud väljakutse,» ütles ta ja lisas, et ühiselt tugevdatakse NATO idatiiba.
Blinkeni sõnul on Ühendriikide kohustus NATO ühise kaitsepakti ees «püha ja puutumatu» ning et NATO liitlasriigid ja USA arutasid Baltimaadesse püsivalt sõjaväelaste paigutamist.
«Me kavatseme kaitsta iga sentimeetrit NATO territooriumist, kui see peaks rünnaku alla sattuma,» ütles ta. «Mitte keegi ei peaks kahtlema meie valmiduses. Mitte keegi ei peaks kahtlema meie otsustavuses.»
Nii Leedu kui Läti riigijuhid väljendasid sügavat muret Vene presidendi Vladimir Putini kavatsuste üle, mis meenutavad Baltimaadele valusalt Nõukogude Liidu okupatsiooni.
«Meil pole enam illusioone Putini Venemaa suhtes,» ütles Läti välisminister Edgars Rinkēvičs pärast kohtumist Blinkeniga. «Meil pole tegelikult ühtegi head põhjust eeldada, et Venemaa võiks muuta oma hoiakuid.»
Rinkēvičs märkis, et Venemaa sissetung Ukrainasse näitas vajadust eriti just Baltimaades kindlustada nii õhu- kui rannakaitse valmisolekut. Läti sooviks aga oma julgeolekualast koostööd NATO teiste liikmesriikidega muuta veelgi tõhusamaks.
«Kahjuks on üha halvenev julgeolekuolukord Balti regioonis tohutu murekoht meile kõigile ja ka kõikjal maailmas,» ütles Leedu president Gitanas Nausėda Blinkenile varem Vilniuses. «Venemaa hoolimatu agressioon Ukraina vastu tõestab taaskord, et ta on Euroopa julgeolekule, meie alliansi julgeolekule pikaajaline oht.»
Nausėda sõnul ei ole heidutus enam piisav ning nüüd tuleb asuda kaitsele. Ta lisas, et kui Putinit ei peatata praegu, siis ei piirdu ta vaid Ukrainaga.
Presidendi kohaselt on meie ühine kohus abistada ukrainlasi kõigi vahenditega.
«Öeldes kõigi pean ma tõepoolest silmas kõigi vahenditega, kui me tahame vältida Kolmandat maailmasõda. Valik on meie kätes,» ütles ta.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis kutsus senisest veelgi suuremat abi andma Ukrainale, öeldes, et ehkki NATO liitlased annavad endast palju, ei saa siin seisma jääda.
Landsbergis kutsus ühtlasi üles ka peatama Vene energia impordi.
«Me ei saa maksta nafta ja gaasi eest ukrainlaste verega,» lausus ta.
Blinken kohtus esmaspäeval Riias ka Iisraeli välisministri Yair Lapidiga ning pärast Tallinnat siirdub edasi Pariisi, kus kohtub Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga.
Iisraeli peaminister Naftali Bennett kohtus nädalavahetusel Putiniga ning ka Macron on olnud Kremliga mitmel korral ühenduses. Nii Iisrael kui Prantsusmaa püüavad esimesel võimalusel kohtuda Blinkeniga, et arutada just viimaseid vestlusi Putiniga.
Blinken keeldus arutamast neid kohtumisi üksikasjalikult, enne kui need pole aset leidnud. «Kindlasti pole meie sõnumis Moskvale ja president Putinile toimunud mingit muutust. Lõpetage sõda. Lõpetage see kohe.»
Venemaa alustas 24. veebruaril täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)