Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová meenutab kurbusega hetke, kui seisis 2018. aasta veebruaris tapetud slovaki ajakirjaniku Ján Kuciaki maja ees.
INTERVJUU ⟩ Euroopa Komisjoni asepresident Jourová: õhkkond muutus 2015. aastal
Kõneledes mõrvatu ajakirjaniku ja tema sõbratari vanematega, sai Jourová teada, et Kuciakile oli eelnevalt saadetud ähvarduskirju. Ajakirjanik oli neist ka politseile teada andnud, kuid korrakaitsjad ei reageerinud. Muu hulgas ka meediavabaduse eest vastutav Jourová ütleb, et ELi viimaste aastate statistika mitte ainult tapetud, vaid ka viga saanud ajakirjanike kohta on õudustäratav.
Oleme seisus, kus ühelt poolt vajab kaitsmist meediavabadus, teisalt aga on häda propaganda ja libauudistega. Kuidas te võitleksite kahe viimatimainituga, kaitstes samas meedia- ja sõnavabadust?
Kuidas saab võidelda vale vastu? Tõega.
Mina, minu meeskond, Euroopa Komisjon ja [ELi välispoliitikajuht] Josep Borrell üritame võidelda välissekkumistega ja viia miinimumini valesid täis välispropaganda mõju. Kuid ükskõik mida me ei teeks valetava propaganda vastu, ei tohi unustada, et peame iga hinna eest kaitsma sõnavabadust.
Desinformatsiooni vastu võideldes kaitseme demokraatiat ja rahu. Kuid me ei saa neid tähtsaid väärtusi kaitsta sellega, et hävitame teise tähtsa väärtuse – sõnavabaduse.
Me mõtleme veebiruumis toimuvale, mis on põhiline propaganda ja desinformatsiooni kiirtee, mille abil saab pesta miljonite inimeste ajusid. Me vaatame traditsioonilise meedia rolli ja toetame aktiivselt, et Euroopa traditsiooniline meedia tõstaks standardeid ja kvaliteeti.
Meil on vaja ühiskonda, kus inimesed tahavad lugeda ja kuulda tõde. Ja me vajame professionaale, kes oskavad infoga tööd teha, fakte kontrollida ja kellel on võimalus fakte inimestele edastada.