/nginx/o/2012/02/21/971752t1hea60.jpg)
Eelmise aasta lõpus jõuliselt esile tõusnud Vladimir Putini vastane liikumine kinnitab Ljudmila Aleksejeva prognoosi, et demokraatia võib Venemaale jõuda juba viie aasta pärast, ütles tuntud Vene inimõiguslane täna Tallinnas.
Ljudmila Aleksejeva: demokraatia jõuab peagi Venemaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled raames teist korda esinenud Aleksejeva (84) sõnul tõestavad detsembrikuiste duumavalimiste järel puhkenud massimeeleavaldused, et Venemaal eksisteerib kodanikuühiskond.
«Mõistetakse, millises suunas on vaja olukorda muuta: demokraatia, õigusriigi, normaalsete võimu ja ühiskonna vaheliste suhete suunas,» ütles ta umbes 80-pealise publiku ees Nordic Hotel Forumis.
Veterandissident, keda Euroopa Parlament 2009. aastal autasustas Sahharovi-nimelise mõttevabaduse preemiaga, kõneles oma loengus ja sellele järgnenud arutelul Vene vabakonna olukorrast 4. märtsi presidendivalimiste eel.
Viie aasta eest ennustas Aleksejeva, et Venemaa saab demokraatlikuks 10-15 aasta pärast. Eile jäi ta varasemale prognoosile kindlaks, lisades, et juba lähiaastatel on Venemaal samasugune demokraatia, nagu näiteks Eestis.
«2017 saab olema märgiline meie jaoks, kui jumal lubab,» ütles ta. «On toimunud kvalitatiivne nihe, läheb vaja veel viit aastat, et Venemaast saaks demokraatlik riik – mitte nagu Suurbritannia või USA, vaid nagu Eesti või Tšehhi. See oleks märgatav samm edasi võrreldes sellega, mis on praegu. Isegi kõige häbitumad (režiimi) kiitjad ei saa öelda, et Venemaa on praegu demokraatlik.»
Eestis elavatel Vene kodanikel soovitas ta 4. märtsi presidendivalimistel kindlasti osaleda, ehkki demokraatlikult mõtlevale inimesele olemasoleva viie kandidaadi seas tema hinnangul valikut pole. Putini-vastased lähtuvat nüüd põhimõttest: mitte ühtegi häält Putinile. Ehk eesmärgiks on, et tingimata tuleks teine voor. Tõenäoliselt saaksid sinna Putin ja Gennadi Zjuganov. Siis hääletaks opositsioon üheskoos Zjuganovi poolt, lähtudes veendumusest, et teda oleks seejärel lihtsam võimult ära tõugata.
Aleksejeva pälvis tänavu president Toomas Hendrik Ilveselt Maarjamaa Risti III järgu teenetemärgi, mille ta saab kätte ülehomme Tartus. Homme esineb ta seal Dorpati konverentsikeskuses kell 12 koos Mart Niklusega. Loeng keskendub nõukogudeaegsele dissidentlikule liikumisele.
Loe Ljudmila Aleksejeva esinemisest pikemalt homsest Postimehest!