Taani palus andestust Gröönimaa laste juurte julma läbilõikamise pärast

Inuiti naist ja jääkaru kujutav seinamaaling Gröönimaa pealinnas Nuukis sotsiaalmaja seinal. Foto: Hannibal Hanschke/Reuters/Scanpix

Taani peaminister Mette Frederiksen palus vabandust kuuelt veel elus olevalt inuitilt, kes 1950. aastatel eraldati perekonnast, et kasvatada neist eeskujulikult taani kultuuri lõimunud n-ö näidisgröönimaalasi ja saare tulevast eliiti.

«Kõik lapsed vajavad turvatunnet ja stabiilsust – need olid kaks asja, mis teilt võeti,» lausus Frederiksen eile korraldatud ametlikul üritusel, kus peale ohvrite osalesid kaks Gröönimaa parlamendiliiget ning Taani Punase Risti ja ühenduse Päästke Lapsed esindajad.

Kokku viidi sotsiaalse eksperimendi käigus 1950. aastate hakul Gröönimaalt ära Taani riigikeelt õppima 22 inuiti last, nende side lähedastega katkes, nad kaotasid oskuse kõnelda oma emakeelt ja jäid kimpu identiteediküsimustega.