Niinistö Putinile: Ukraina vajab kiiresti vaherahu (3)
/nginx/o/2022/03/11/14421319t1hdc28.jpg)
Soome president Sauli Niinistö rääkis vestluses Venemaa presidendi Vladimir Putiniga relvarahu vajalikkusest Ukrainas ja tõstatas Ukraina tuumarajatiste turvalisuse küsimuse, seisis Soome presidendi kantselei reedeses avalduses.
Täna pärastlõunal avaldatud presidendi kantselei pressiteate sõnul keskendusid Niinistö ja Putin oma vestluses eranditult Ukraina sõjale. Kantselei teatel rõhutas Niinistö süvenevat katastroofi Ukrainas ja sügavaid inimkannatusi, mis avaldavad tugevat mõju ka lääne arvamustele.
Lisaks rõhutas Niinistö vajadust kehtestada kohene relvarahu ja tagada tsiviilisikute ohutu evakueerimine mööda humanitaarkoridore. Niinistö juhtis tähelepanu ka Ukraina tuumajaamade ohutusele. Putini ja Niinistö vaheline kõne kestis tund aega, avaldas Niinistö Twitteris.
Niinistö tõstis taas üles ka president Zelenskõi huvi president Putiniga otse rääkida.
«President Niinistö rõhutas vajadust saavutada viivitamatu relvarahu ja tagada tsiviilisikute ohutu evakueerimine humanitaarabikoridoride kaudu,» seisis Soome presidendi kantselei tänases avalduses.
Kremli teatel olevat Putin selgitanud üksikasjalikult Venemaa «sõjalise erioperatsiooni» põhjuseid, eesmärke ja teavitas ka käimasolevatest läbirääkimistest Ukraina esindajatega.
Niinistö tõstatas muu hulgas küsimuse Ukraina süvenevast katastroofist ja inimkannatustest, mis mõjutavad tugevalt meeleolusid Läänes. «Lepiti kokku, et hoitakse ühendust Ukraina küsimuste ja Vene-Soome päevakorra osas,» lisas pressiteenistus.
Niinistö rääkis ka Zelenskõiga
Niinistö rääkis täna telefoni teel ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõiga, teatas presidendi kantselei eraldi pressiteates. Presidendid arutasid kantselei teatel Ukraina sõjaolukorda ning Soome abi ja toetust Ukrainale.
Esile tõusid sarnased teemad, mida Niinistö hiljem arutas ka Vene presidendiga. Zelenskõi ja Niinistö vestlesid eraldi nii vajadusel garanteerida tsiviilisikute ohutu evakueerimine humanitaarkoridoride kaudu kui ka tuumajaamade turvalisusest. Presidendid leppisid kokku, et jätkavad kontakti hoidmist.
Eile Helsingis toimunud pressikonverentsil rääkis Niinistö, kuidas kõigele vaatamata peetakse oluliseks, et Venemaaga üritatakse kontakti säilitada. Euroopa riigipeadest seda teinuna tõstis ta näidetena esile Prantsusmaa president Emmanuel Macroni ja Saksa liidukantsler Olaf Scholzi.
«Olen neilt mõlemalt, Macronilt suisa kohustuseks nimetatuna kuulnud, et Putiniga tuleb ühendust võtta, kui võimalus selleks on,» ütles Niinistö enne, kui teatas, et helistab täna Putinile. Niinistö sõnul oli sama teema esil ka tema eelmise nädala reisil Ameerika Ühendriikidesse. Eile ei soovinud Niinistö täpsemalt tulevase kõne sisu avada, kuid avaldas, et kõne peeti tema ettepanekul.
Soome otseses ohus ei ole
Niinistö alustas eilset pressikonverentsi tõdedes, et Soome otseses ohus ei ole. President Niinistö ei soovinud seisukohta võtta Soome NATOga liitumise suhtes, sest enda sõnul ei taha ta negatiivselt mõjutada Soome parlamendi Eduskunta liikmete objektiivsust.
NATOga liitumise teemal on Niinistö sõnul tähtis korraldada referendumile sarnanev arvamusküsitlus, mis selgitaks välja Soome rahva tahte.
Soome eksperdid kõneluste eel mingit läbimurret nendelt ei oodanud. Helsingi ülikooli teaduri Tuomas Forsbergi hinnangul on tegemist pigem kanalite lahtihoidmisega ja teatavat laadi meeleolude kompamisega. Arkadi Moshes välispoliitika instituudist märkis, et Venemaa ja Soome suhted muutusid konkreetselt mõne päeva eest, kui Venemaa määratles Soome koos teiste EL-i riikidega vaenulikuks.