Ministeerium: otsene sõjakahju on praeguseks 109 miljardit eurot
/nginx/o/2022/03/11/14421508t1h1535.jpg)
Venemaa kallaletung on seni tekitanud Ukraina taristule otsest kahju ligi 109 miljardit eurot, käib töö selle hüvitamiseks Vene keskpanga arestitud kulla- ja valuutareservide arvelt, ütles Ukraina majandusministri esimene asetäitja Denõss Kudin.
«Kui presidendi kantselei teatas eile või üleeile rohkem kui 100 miljardi dollari suurusest kahjust, on see arv mõnevõrra täpsustatud – see on 119 miljardit dollarit. Kahjuks kasvab see iga järgmise sõjapäevaga,» ütles ta Ukraina telekanalitele.
Kudini sõnul on üks kahjude hüvitamise ja taristu taastamise viis koostöös Lääne valitsustega. «Lääne valitsused on juba arestinud 415 miljardit dollari väärtuses Venemaa keskpanga kulla- ja valuutareserve. Tegelikult on see summa peaaegu piisav, et katta ühekordsed otsesed kahjud,» selgitas aseminister.
Tema sõnul loodab majandusministeerium, et lähiajal leitakse koos teiste riikide valitsustega õiguslik mehhanism, kuidas saaks kasutada seda raha Ukraina edaspidiseks taastamiseks.
Aseminister märkis, et majandusministeerium alustas Venemaa kallaletungi tõttu kantud kahju üle arve pidamist esimesest päevast peale. Tema sõnul on kahju väljaselgitamisele otsese lähenemise (kui palju läheb maksma Venemaa hävitatud sildade, teede, taristurajatiste, haiglate, lasteaedade ja koolide taastamine) kõrval ka teine lähenemine – SKT kahju suurus.
«Näeme, et linnades ja asulates, kus toimub aktiivne sõjategevus, on majandustegevus langenud 75 protsenti. Ülejäänud Ukrainas tegutseb vaid iga teine äri. See on poole majandustegevuse kaotus,» ütles Kudin.
Ta lisas, et oma tegevuse on lõpetanud enamik metallurgiatehaseid, millest suurem osa on koondunud riigi idaossa. «Mereteede tõkestamine venelaste poolt ei võimalda loomulikult eksportida täies mahus maisi, nisu, päevalilleõli – tavapäraseid põllumajandussaadusi,» lisas aseminister.
Tema sõnul on teine viis nende kahjude eest hüvitust saada Ukraina valitsuse hagid Venemaa vastu rahvusvahelistes kohtutes. «Me räägime Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust ja Euroopa inimõiguskohtust ning kaubandusvahekohtutest üle ilma. Kõigisse neissse kohtutesse esitab Ukraina hagi Venemaa vastu,» selgitas Kudin.
Ta ütles, et ukrainlastelt on hakatud koguma tõendeid hävitamise kohta elektrooniliselt, sest on oluline dokumenteerida kõik hävitamise tõigad kogu rahvaga ühiselt, et sellest saaks nõuete aineline alus.
Aseminister nimetas agressorilt kahjuhüvituse saamise kolmandat võimalust – reparatsioone pärast vaenlase tegelikku alistumist ja rahulepingu sõlmimist. «Need (reparatsioonid) võivad olla kahes vormis – rahalised ja mitterahalised. Reparatsioonina võiks saada energiaressursse ja muud tüüpi ainelisi väärtusi, mida Ukraina vajab,» ütles Kudin.
Teadupoolest ulatus Ukraina SKT 2021. aastal esimest korda umbes 200 miljardi dollarini.