Riigid pürivad Ukraina-Vene vahetalitajaks, kuid lahendust ei paista

Türgi president Recep Tayyip Erdogan pidas avakõne Antalya diplomaatiafoorumil 11. märtsil. Foto: MURAT CETINMUHURDAR/PPO/Scanpix

Riigid pingutavad selle nimel, et täita juhtrolli Venemaa sõjale Ukrainas diplomaatilise lahenduse leidmiseks, kuid need katsed on tulutud, kuni president Vladimir Putin ei tunne läbirääkimiste vastu tõsist huvi, kirjutab AFP.

Türgi soovib olla vahetalitaja ning ta võõrustas neljapäeval esimesi kõnelusi Vene ja Ukraina välisministrite vahel alates sissetungi algusest.

Iisraeli peaminister Naftali Bennett lendas pärast Moskvas käimist Berliini. Foto: Scanpix

Iisraeli peaminister Naftali Bennett käis eelmisel laupäeval Moskvas, et Putiniga näost näkku kohtuda.

Prantsuse president Emmanuel Macron on pidanud Putiniga tunde kestnud telefonikõnesid, et suhtluskanal jääks ka kõige hullemal ajal avatuks.

«Kohtumine oli oluline algus. Keegi ei tohiks ühelt kohtumiselt imesid oodata,» rääkis Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu pärast kohtumist Vene ja Ukraina ametikaaslaste vahel, mida ta nimetas mitte lihtsaks.

Analüütikud arvavad, et Putini kavatsus paistab praegu olevat tungida sügavale Ukrainasse, et vallutada Kiiev, ehkki pealetung on edenenud aeglasemalt, kui Moskva lootis.

Kui Ukraina vastupanu kestab veel kauem, kaotused on suured ning lääne sanktsioonid hakkavad Venemaa majandust tugevalt mõjutama, võib Putin hakata läbirääkimisi tõsiselt võtma.

Venemaa on kandnud suuri kaotusi

«Ma ei usu, et rahulahendus käib Türgi või Iisraeli kaudu, sest Putin katsub jõudu (USA presidendi Joe) Bideniga ja NATO-ga, ja ma pole kindel, et ta soovib kriisist väljuda,» märkis Carnegie Euroopa keskuse külalisteadur Marc Pierini.

Lõppkokkuvõttes on tema arvates oluline see, kui kaugele Venemaa suudab Ukrainas minna ja kui ulatuslikud on sanktsioonid. Vaatlejate meelest on venelased kandnud viimase kahe nädalaga suuri inimkaotusi ja jäänud ilma tehnikast. Süüriast võitlejate kutsumine on märk sellest, et vajatakse rohkem elavjõudu.

«Kui Ukraina väed jätkavad Venemaa sõjaväe kurnamist praegusel viisil, peab Putin hakkama otsima elujõulist väljumisstrateegiat,» kirjutas Euroopa välissuhete Nõokogu vanemteadur Gustav Gressel sel nädalal.

Anonüümseks jääda soovinud Prantsuse julgeolekuallikas leidis aga sel nädalal, et diplomaatilise lahenduse võimalus pole välistatud. Putin ütles täna, et Vene ja Ukraina kõnelustel on olnud mõned «positiivsed nihked».

Türgi suursaadik: meil on kogemusi Venemaaga läbirääkimisel

Türgi suhted Venemaaga on olnud keerulised ja neil on olnud erarvamusi nii Liibüa kui ka Süüria küsimuses. Sellele vaatamata on president Recep Tayyip Erdoğan loonud viimastel aastatel Putiniga tihedad suhted, mis on pannud teisi NATO liikmesriike end ebamugavalt tundma.

Türgi suursaadik Prantsusmaal Ali Onaner rääkis AFP-le, et vaatamata klišeele Vene-Türgi abielust, suutis just Türgi näidata Liibüas ja Süürias, kus on Venemaa tegevusvabaduse piirid. Onaneri sõnul on Türgil suurimad kogemused, et Venemaaga keerulisi küsimusi lahendada.

Prantsuse president Emmanuel Macron. Foto: EMMANUEL DUNAND/Scanpix

Ka Iisrael püüab end Venemaa ja Ukraina vahetalitajana näidata. «Nad tunnevad kohustust Venemaa rünnak hukka mõista, kuid tahavad ka näidata, et on valmis Moskvaga rääkima,» ütles Prantsuse sõjaväe strateegiliste uuringute instituudi juht Pierre Razoux.

Prantsuse president Macron, kes on harjunud Putinit sinatama, lubas temaga rääkida ka juhul, kui väljavaated on selgusetud. «Me peame lahenduse leidmiseks dialoogi jätkama,» leidis Macron eile, lisades, et ei näe diplomaatilist lahendust eelolevatel tundidel ega päevadel saabumas.