Türkmenistan korraldas laupäeval rangelt kontrollitud presidendivalimised, mis peavad kindlustama võimu ülemineku isalt pojale.
Türkmenistanis valitakse presidendiks isa asemel poeg (1)
Kuue miljoni elanikuga ja suuresti isolatsioonis elavas Türkmenistanis on esitatud üheksa presidendikandidaati, kelle hulgas pole alates 2006. aastast opositsiooni sallimata riiki juhtinud Gurbangulõ Berdõmuhhamedovit.
Vanem Berdõmuhhamedov teatas kõrvaleastumisest, et noored juhid saaksid valitseda. Kandidaadina on üles seatud aga tema 40-aastane poeg Serdar Berdõmuhhamedov, kes on kiirelt tõusnud valitsuses juhtpositsioonidele.
Riigitelevisiooni teadustaja ütles laupäeval, et valimised näitasid «kaasaegse Türkmenistani ühiskonna pöördumatut demokratiseerumisprotsessi».
Valimisjaoskonnad olid pealinnas Ašgabatis tulvil noortest valijatest. Mehed kandsid ülikondi mustade lipsudega, naised pahkluudeni ulatuvaid punaseid tikanditega rahvariideundrukke, järjekordades lobiseti ja kihistati oodates võimalust oma hääl urni lasta.
Valimisametnikud ütlesid, et valimisosalus oli pärast valimispäeva lõppu 97 protsenti.
Esialgsed valimistulemused peaksid selguma pühapäeval, mil valimiskomisjon korraldab pressikonverentsi, ütles valitsusallikas AFP-le.
Uus riigipea vannutatakse ametisse järgmisel laupäeval, vahendas riigimeedia.
Alates 2021. aasta juulist riigi finants- ja majanduskompleksi juhtinud Serdar oli juba varem nimetatud asepeaministriks, kõrgeima kontrollikoja esimeheks ning 11. veebruaril 2021 sai noorem Berdõmuhhamedov ka julgeolekunõukogu liikmeks.
Praegu 64-aastane Gurbangulõ Berdõmuhhamedov on silma paistnud suure juhikultusega. Muuhulgas on ta lasknud püstitada endast valgele marmorrahnule paigutatud 21 meetri kõrguse pronksist ja kullaga kaetud ratsamonumendi.
Türkmenistani riigitelevisioon kummardab senist riigipead ja ülistab tema hobisid, seal hulgas ratsutamist, laulude kirjutamist ja ralliautoga kihutamist, muutes autokraadi seeläbi välismaises sotsiaalmeedias fenomenaalseks kujuks. Samas on ligipääs tavakodanikel kõigele sellele riigisiseselt keelustatud.
Gurbangulõ, kelle sõnul Türkmenistanis ei ole olnud mitte ainsatki koroonaviiruse juhtu, ütles veebruaris, et soovib jääda poliitikas tegevaks läbi oma paralleelrolli parlamendi ülemkoja spiikrina.
Türkmenistani majandus sõltub pea täielikult maagaasi ekspordist ning on seetõttu turumuudatustele äärmiselt tundlik.
Türkmenistani riigimeedia on seni pea täielikult eiranud Venemaa sissetungi ja sõjategevust Ukrainas, kuid reedel viidati siiski «komplitseeritud asjaoludele» Ukrainas, kui laekusid teated sõjapõgenikeks muutunud türkmeeni tudengite evakueerimisest.
Kaukaasias oli Aserbaidžaan esimene postsovetlik riik, milles tekkis riigipeade dünastia, kui president Ilham Alijev võttis ameti üle pärast isa Hejdar Alijevi surma 2003. aastal.
Endistest Nõukogude Liidu «vennasvabariikidest» on Tadžikistan ilmselt järgmine riik, kus sarnasel viisil läheb võim üle isalt pojale. Nii on sealse parlamendi ülemkoja spiikri, 34-aastase Rustam Emomali positsioon asuda ühel päeval oma isa, 69-aastase Emomali Rahmoni kingadesse enam kui kindel, kui viimane peaks ameti maha panema või ei suuda enam oma kohuseid täita.