Igor Taro 17. sõjapäevast: «rahvavabariigid» ja pioneerirajatised – Vene väed lõunas ei liigu

Melitopolis nõudsid elanikud linnapea Ivan Fedorovi vabastamist. Foto: DEPUTY HEAD FOR PRESIDENT'S OFFICE, UKRAINE/Scanpix

Vene okupandid on hakkavad üritama Lõuna-Ukrainas läbi mängida «rahvavabariikide» loomist, nagu nad tegid Donetskis ja Luganskis 2014. aastal ning teatud piirkondades valmistavad ette pioneerirajatisi, kuna on ilmselt aru saanud, et edasiliikumist mõnda aega ei toimu, kirjutab Igor Taro Facebookis avaldatavas igapäevases Ukraina sõja ülevaates.

Ukraina sõjaväeluure ülem on teatanud, et nad ei kavatse enam leppida mingite okupeeritud territooriumidega ning sõda lõpeb kogu Ukraina vabastamisega

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeid olid eelmise hommiku seisuga järgnevad – ründajad üle 12 000 (kummalisel kombel see number ei liigu, kuigi teateid tehnika ja vastaste kaotustest on eelmise päeva jooksul olnud), tanke 362 (+9), muid soomukeid 1205 (+40) , suurtükke 135 (+10), raketiheitjaid 62 (+6), õhutõrjesüsteeme 33 (+2), lennukeid 58 (+1), helikoptereid 83.

Ukraina president ütles esmakordselt välja oma armee kaotused – 1300 võtlejat. Tsiviilisikutest on varem kõneldud, et neid on palju rohkem. Hetkel ei pakuks huupi, vaid lihtsalt meenutakse, et esimese poole nädalaga oli neid ca 2000 ning see oli enne Mariupoli piiramist, Harkivi tihedat pommitamist, mitmeid sündmusi Tšernigivis ja Kiievi lähistel.

Huvi Valgevene piiri vastu

1) Seal, kus eelneval päeval toimusid imelikud intsidendid Valgevene poole keeranud vene lennukite ja piiri lähistel kukkunud pommidega, lasid ukrainlased alla venelaste luuredrooni. Mngisugune haiglane huvi tolle piirkonna vastu on olemas ja kui arvestada Vene välisministeeriumi rusikaviibutusi Lääne-Ukraina kaudu liikuvate varustuskolonnide pihta, siis võib arvata, et neil sügeleb seal päris kõvasti.

Küsimus ilmselt ainult selles, kas on ressurssi ja võimekust. Valgevene hoiab seal piiri ääres üksusi juba tükk aega ning väidetavalt peaks sinna liikuma täiendavalt 5 pataljoni taktikalist lahingugruppi, mille kohta on valgevenelased väitnud, et see on lihtsalt piirijulgestuse rotatsioon.

Kiievist loodes suurimad jõud

2) Kiievist loodes asuvad endiselt okupantide kõige suuremad jõud. Venelased on sinna paigutanud kadõrovlasi, kelle kohta on kirjutatud, et need täidavad desertöörlust piiravate üksuste rolli. Ilmselt käib seal ka mingisugune reorganiseerumine. Ukraina julgeolekuteenistuse poolt avaldatud telefonikõnedest johtub, et seal asuvad okupatsioonijõud loodavad pääseda tagasi Valgevenesse puhkusele. Ühtlasi kinnitavad need massiivseid kaotusi.

Ukraina kaitseministeeriumi hinnangul viibib nende territooriumil 86 200 sõjategevussse toodud vene sõjaväelast, see on ilmselt arvestamata veel Krimmi ja Donbassi üksusi, kes olid juba enne.

Neist oli moodustatud ligi 90 pataljoni taktikalist lahingugruppi, millest 31 on praeguseks võitlusvõimetud – 13 täielikult hävitatud ning 18 ei saa kaotuste tõttu tegevust jätkata.

3) Tšernigivi kohta oli kirjutatud, et ründajad on hakanud kaevuma linna ümbruses või rajama miskeid pioneerirajatisi. Ilmselt ikka üritavad end ukrainlaste võimalike löökide eest kaitsta ja arvestavad pikema paigalolekuga. Tšernigivi kaitset on vist õnnestunud laiendada ja teatati täiendavate asulate vabastamisest linna külje all. Ukraina vägi on hävitanud seal ühe raketiüksuse positsiooni.

 Ukraina sõjaväelane suudlemas kallimat Lvivi vaksalis 12. märtsil. Foto: Hesther Ng/Scanpix

Harkivis kaitse peab, Izjumi põhjaosas Vene väed sees

4) Sumõ suunalt Kiievi ründamine oli taas ebaõnnestunud. Samal ajal annavad okupandid tuld Trostjanetsi asulast otse majade vahelt Gradidega Ohtõrka suunal.

5) Harkivi põhjasuunaline kaitse peab. Seal on kuuldavast hukka saanud veel üks vene kindral. Ei saagi öelda, et igavene mälestus, sest kes see neid mõne päeva pärast enam mäletab. Tulevad ju uued ja paremad. Harkivi kandis on ka mingi kolonnitaoline moodustis laiali pekstud.

6) Izjumi linna põhjaosas on venelased sees. Võideldakse nende kinnipidamise eest. Läbi linna voolab ka Põhja-Donetsi jõgi, mis peaks olema heaks kaitsepositsiooniks.

Izjumist lõunasse ei tohiks ukrainlased neid lasta, sest Luganski oblastis asuv Severodonetsk satub siis ümberpiiramisse ning luuakse tingimused ka Donbassi rinde äralõikamiseks ülejäänud Ukrainast.

Izjumi piirkonnas kukkus alla Vene sõjalennuk, sellele eelnes lennuki kokkupuude Stingeri õhutõrjesüsteemist välja lastud raketiga. Muide, viimasel ajal ei õnnestuvat vene lenduritel enam katapulteerumise järel ellu jääda – keegi olevat nende langevarjude rihmad läbi lõiganud. Nii sei satu neid viimasel ajal ka vangi. Kokku peaks Ukrainas sõjavangi olema võetud 500 vene sõjaväelast, kes olid kõik õppusel, kui sõda algas ja puu otsas, kui pauk käis.

Melitopolis isehakanud linnapea

7) Donbassi rindel on ukrainlased teavitanud fosfor-laengute kasutamisest Popasna linnapiirkonnas. Fosforit kasutatakse muidu valgustamiseks, kuid lisaks on see põletavate omadustega.

Donetskist lõunas on vene üksused proovinud liikuda Volnovahhast läände ja põhja poole. See pole neil õnnestunud, Ukraina peastaabi teatel tekitati vastsele suured kaotused ja nende manööver seisati.

Vene-toetatud «separatistlikud» võitlejad Donetskis Volnovahhas. Foto: Alexander Ermochenko/Scanpix

Kohalikud elanikud varjuvad rünnakus kahjustada saanud haigla keldris Volnovahhas, 12. märtsil. Foto: Alexander Ermochenko/Scanpix

8) Melitopoli poolt vastu liikumisest pole endiselt andmeid. Seal paistab hetkel olevat okupantidel tegu järgmiste «rahvavabariikide» loomisega. Melitopoli seaduslik linnapea rööviti päise päeva ajal ning võimalik, et teda piinatakse vene okupatsioonivõimude tunnustuse saamiseks.

Kuna ta nõus ei ole, siis leidsid okupandid reeturi – mingi rahvasaadiku nn. opositsioonilisest blokist, mis on olnud varem tervikuna venemeelne jõud. See isehakanud administratsioonitädi teavitas Melitopoli elanikke, et on saabunud «uus reaalsus» ja on veel piirkonnas jõudusid, kes sooviksid olukorda destabiliseerida, kui tema kutsub üles «uues realsuses» looma uutmoodi tulevikku.

Sarnane plaan on Hersoni oblastikeskuses, seal üritati «uute võimude» poolt võtta ühendust rahvasaadikutega, et suruda läbi miski referendumi korraldamise otsus. Ukraina põhiseadus muidugi ei võimalda lokaalseid referendumeid korradada ning näiteks Ukraina suveräänsusest loobuda rahvahääletuse teel. Eks midagi on tarvis Venemaa televaatajatele pildi loomiseks.

Mariupolis linnalahingud, kaitsjad tahavad droone

9) Mariupolis käivad linnalahingud ning vene okupatsioonijõud on sisenenud linna idapoolsetesse kvartalitesse. Neile tekitatakse seal kaotusi, viimati 15 ründajat saadeti teispoolsusesse, Mariupoli kaitsjad rekvireerisid neilt ka kaks tanki. Linna kaitsva Azovi pataljoni ülem on palunud, et nende juurde saadetaks Bayraktarid, kuid ilmselt pole asi nii lihtne. Droone on Ukrainal piiratud hulgal ning võib oletada, et nende kasutus on seotud teatud riskiga vastase õhuväe osas. Ehk neid rakendadakse seal, kus on korralik õhutõrje.

10) Mõkolaivi all proovisid venelased paigutada oma raketiheitjate patareid, kuid nad sunniti taganema. Seal jätkuvad läbimurdmise katsed.

Lisaksin siia veel Ukraina peastaabi poolt tehtud kalkulatsioonid hävitatud vene sõjatehnika kohta.

Kokku on tehnikat hävitatud 5,1 mld USA dollari eest. Neist kõige suuremaid tükke moodustavad lennukite ja helikopterite kaotused – kummalgi juhul 1,5 mld, ning tankid – pea miljard. Soomukid 0,7 mld. Õhutõrjesüsteemid on ka veel kallid. Muud pudinad on null koma maksumusega.

Muidugi tuleb ka aru saada, et need kulud ei teki Venemaal praegu, vaid see on kunagi varem ja pikema aja jooksul tehtud investeering, mis nüüd laojäägi vähendamise arvelt kulub. Finantsiliselt keegi seda poolt ei tunneta, lihtsalt sõdida jääb järjest vähemate vahenditega. Ukrainal on rohkem inimesi ja motivatsiooni, venelastel rohkem tehnikat, kuid see tehnika ülekaal väheneb iga päevaga ning mõned eksemplarid liiguvad ka Ukraina vägede kätte.