POSTIMEES KIIEVIS ⟩ Irpinisse on jäänud vaid vanurid, kes tahavad kodus surra

Kiievi eeslinnast Irpinist, kus täna hukkus Ameerika ajakirjanik Brent Renaud, jätkub endiselt elanike evakueerimine. «Linnas pole enam peaaegu kedagi, jäänud on vaid vanakesed. Nad ei taha lahkuda,» rääkis eile päeval Postimehele evakueeritud Nikolai (37).

Nikolai sõnul ei taha vanakesed lahkuda hoolimata lakkamatust linna pommitamisest juba teist nädalat. «Me üritasime oma naabreid veenda, võtta endaga kaasa. Nad ei taha oma kodu jätta,» ütles Nikolai. «Vabatahtlikud üritavad neid veenda ja aidata.»

Tema ema Tatjana, 60-ndates daam, rääkis, et nad lahkusid alles nüüd, kuna nad lihtsalt ei teadnud elanike evakueerimisest. «Me istusime keldris. Sidet polnud. Elasime keldris, väljas ei julenud käia,» ütles ta. «Kogu aeg pommitati, aga kord kaugemal, kord lähemal. Väga ohtlik oli välja minna,» lisas poeg Nikolai.

Tatjana sõnul oli peale seda, kui vett enam kraanist ei tulnud (poed on Irpinis ammu suletud - J.P.), kõige suurem probleem, kuidas süüa teha.

«Nagu meie eakas naaber ütles, et kas ma pean nüüd hakkama sööma kuiva tatart ja makarone? Pole millega süüa teha,» rääkis Tatjana nuttes. «Süüa tegime hoovis lõkke peal. Vaadake mu käsi, kas minu, linnaproua, käed peavad olema sellised? Siis ka, kui nagu hakkas (pommitamine), me (jooksime) kohe keldrisse.»

Nikolai sõnul oli neil alguses toiduvalmistamiseks väike turistipliit, aga sellel sai gaas ruttu otsa.

Eile said nad juhuslikult teada, et üle Irpini jõe puruks pommitatud silla toimub evakueerimine, ning täna hommikul hakkasid nad kesklinnast jala tulema kottidega. Päästva sillani oli nende kodust viis kilomeetrit.

«Vabatahtlikud nägid meid tee peal ja võtsid peale,» ütles Tatjana. «Kuldsed inimesed. Nägime, kuidas nad vanureid kanderaamide peal viisid (linnast välja).»

Nikolai sõnul hakkas just sel ajal, kui nad kodust olid kilomeetri kaugusele jõudnud jälle tugev pommitamine. «Läksime ja lihtsalt värisesime,» ütles ta.

Samuti eile Irpinist evakueerunud Jelena (49) rääkis, et nemad elasid kohe Irpini puruks pommitatud silla lähedal, üle mille käis evakueerimine. Tema sõnul on nende ümbruskonnas veel palju inimesi, kes ei taha lahkuda. «Naabrid kõik on ära läinud, aga tänava lõpus veel paljud inimesed seal,» ütles ta.

«Räägivad, et me oleme siin majas sündinud ja tahame siin ka surra,» lisas Jelena poeg Valentin (25). «Ma ei tea, mis neist saab, sest eilsest pole enam vett. Me kogusime neile vett ja läksime. Kui on päris jama, siis jõgi on lähedal.»

Enamuse ajast elasid Jelena ja Valentin alates Irpini pommitamise algusest keldris. Süüa keetsid samuti õues. «Pommid lendasid õnneks üle meie, vilinat oli kogu aeg kuulda,» rääkis Valentin.