UKRAINA PÄEVIK 13.03: Putin soovib ilmselgelt sõjategevuse laiendamist ning sellest tuli ka varahommikune raketilöök Javorivi rahuvalve ja julgeolekukeskusele Poola piiri vahetus läheduses. Kuigi Kiievi ja teiste suurlinnade ümbruses on hetkel võrdlemisi vaikus, käib idas närviline toimetamine ning vene okupatsiooniväed ei jäta katseid rünnata väiksemaid asulaid, et näidata mingisuguseidki võite oma poliitilisele juhtkonnale, kes on ilmselgelt asjade käiguga üsna rahulolematu.
IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Vene väed üritavad meeleheitlikult edu saavutada (1)
Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmeil – ründajaid üle 12 tuhande (Ukraina pool on selgitanud, miks see number hetkel oluliselt ei kasva – esiteks pole enam olnud võrreldaval hulgal kontakt–lahinguid ja suurte kolonnide hävitamist. «Kui pealetunge on vähem, siis polegi meil võimalik iga päev tuhandet okupanti tappa,» vabandas üks kõrge ametnik. Tanke 374 (+12), soomukeid 1226 (+21), suurtükke 140 (+5), raketiheitjaid 62, õhutõrjesüsteeme 34 (+1), lennukeid 74 (+16), helikoptereid 86 (+3). Seega kõige suurem kasv absoluutarvudes oli eelneval päeval lennumasinate kaotuste osas ja proportsionaalselt oli see viimase ööpäevaga +25% võrreldes terve nädalaga – tegu on ka majanduslikult kõige kulukama artikliga, ning inimressursi mõttes samuti väärtuslikuma ja kallima väljaõppega, kui suvaline jalaväelane. Ukraina õhutõrje toimib – hetkel tundub, et neid piirkondi on vähemalt kolm, kus see toimib võrdlemisi hästi – Kiiev, Donbassi rinde kaitsekeskus (Kramatorski ümbruses) ja Dnipro linn.
1) Ilmselt on õhutõrjet mingil määral ka Lääne–Ukraina kohal, kuigi seal polnud siiani ohuhinnangust tulenevalt selle kontsentratsiooni ilmselt nii tihe, kui eelnimetatud kolmes punktis. Ukraina peastaabi teatel suutsid nad Javorivi rahuvalve ja julgeolekukeskusele sooritatud raketirünnakust muist rakette alla tulistada, kuid see mass oli ilmselt nii suur, et neid jõudis sihtmärgini ka päris mitu tükki. Ühe hoobiga 35 surnut ja 134 haavatut. 30 raketti oli tulistatud Musta ja Aasovi mere pealt ning ka lennukitelt, mis tõusid õhku Saratovi lennuväljalt. Eks ole kummaline, et Putin ähvardab Ukraina abistamiseks saadetavaid varustuskolonne ning naaberriike, kes pakuvad Ukrainale logistilist abi, kuid oma lennuvälju ta seaduslikeks sihtmärkideks ilmselt ei pea. Tüüpiline rünnakuaeg on kella 5–6 vahel hommikul. Ilmselgelt pole kasarmutes ööbimine Ukraina territooriumil turvaline. Ja küllap pidi see raketirünnak tooma sõnumi, et Ukrainas pole mitte kusagil turvaline, kuni Putinil on võime tulistada tiibrakette merelt, maalt ja õhtust.
2) Hostomeli piirkonnas proovisid okupandid luua pontoonsilda üle Irpeni jõe, kuid neid pisut grilliti seal ning sild läks katki. Irpeni asulast on umbes 70% jätkuvalt ukrainlaste käes ning kolmandikku kontrollivad vene okupandid. Ukraina meedia vahendas videot, kus Ramzan Kadõrovile kantakse ette, kuidas tšetšeeni võitlejad jäid õige pisut hiljaks kohaliku lastekodu «vabastamisega» – lapsed viisid minema «Punaseks ristiks maskeerunud SBU töötajad». No see paradigma vene meedias on ikka 180 kraadi vastupidine sellele, mida kogu ülejäänud maailm näeb Ukrainas toimuvat. Nad ikka vist täitsa usuvad, et tulid Ukrainasse selleks, et Irpeni lastekodu lapsi vabastada ning kogu pommitamine ja lahingutegevuse on Ukraina natsionalistide süü, eks ei soovi relvi loovutada. Mõelge, kui jubeda ja inimvaenulikuna «russki mirile» Ukraina riik paistab.
3) Tšernihivi kandis jätkab vastane kaevumist. Korrigeerisin pisut kaarti vastavalt peastaabi andmetele, milliste asulate lähistel võiksid olla Vene okupatsioonivägede positsioonid. Sealt näib, et hoolimata suure kolonni purukspommitamisest alles üleeile, on nad endiselt E95 maanteele väga lähedal ja ohustavad seda. On ka märgitud, et vene üksused suisa blokeerivad maanteelõiku Brovarõ ja Borispoli Rahvusvahelise lennuvälja vahel. Mis tähendab, et nad on kohati Kiievile väga lähedal, praktiliselt ringteel.
4) Kogu selles idaosas Sumõ piirkonnas käib kõva toimetamine ja sättimine, nii et Ukraina poole arvates valmistatakse seal järjekordset pealetungi Kiievile – nüüdseks ida poolt. Läänest–loodest on nad oma vitsad ilmselt saanud ja mõistnud, et sealt on keeruline läbi tulla. Järjekindel vastane hakkab otsima, kust on lihtsam. Selleks olla Venemaa hakanud kaugemalt ära tooma uusi üksusi – Armeenia Gümri sõjaväebaasist, Mägi–Karabahhi rahuvalvajate seast, lisaks kaug–idast liiguvad ešelonid taas Valgevenesse. Valgevene on muutunud täielikuks Putini platsdarmiks. Kuigi igapäevaselt keegi arutab sel teemale, kas Valgevene päriselt ka sõtta astub, siis sisuliselt on ta sõjategevuseks loovutanud kogu oma riigi territooriumi, koos vajaliku taristuga. Ei saa ju öelda, et tegu on kõrvalseisja riigiga.
5) Harkivile on muidugi tehtud taas pommirünnakuid, kui põnevam seik oli see, et venelased lasid Harkivist põhjas alla ühe oma luuredrooni. Enda propagandas nimetasid nad seda Bayraktariks, aga too on hoopis teist tüüpi masin. Pealegi, Vene õhutõrje ei ole võimeline Bayraktare «nägema». Seetõttu neid rakendatakse peamisele õhutõrjesüsteemida, raadioluure ja juhtimispunktide vastu, mille järel saab Ukraina õhuvägi lennukitelt ülejäänud tehnikat kahjutuks teha.
6) Jätkub pealetung ja lahingutegevus Izjumi linna hõivamiseks. Linn on kaheks jagatud, ilmselt Põhja–Donetsi jõge pidi. Venelastele on see oluline punkt edasiliikumiseks lõunasse. Ukrainlased saavad sellest aru ja panevad vastu.
7) Vene üksused on liikunud Sjeverodonetskile päris külje alla, sisenedes juba Rubižne asulasse sealt põhjast. Neil on tee peal veel mitu asulat ära võetud. Rubižne ja Sjeverodonetski ukraina armee üksused saavad kõva suurtükituld. Selle linna ja ümbruse võtmisega saaks Venemaa kogu Luganski oblasti territooriumi enam–vähem endale. Ja seda nad muidugi taotlesid algusest peale – Donetski ja Luganski oblastite maid. Saab öelda, et ka lõuna pool Donetskit on sedasama üritatud. Volnovahhast põhjast on vene väed edasi tunginud läände. Ukraina peastaap möönab mitmete asulate loovutamist, kuid väidab, et vene üksused on peatatud neile ebasoodsatel positsioonidel.
8 ) Kui nüüd vaadata Donetski alt läände suunduva noole ja Melitopolist põhja ulatuva joone vahet, siis on seal heal juhul paarkümmend kilomeetrit ja Mariupoli poole suunduvad teed oleksid kahekordselt blokeeritud. Muidugi tänase seisuga võin ma konstateerida, et Venemaa sõjapropaganda poolt lubatud Donbassi rinde ümberpiiramist 3–4 päevaga lõppeval nädalal ei juhtunud. Tõenäoliselt täna nad sellest enam ei räägi. Muidugi omaette huumor oli kuulsa Vene politoloogi Sergei Markovi seletus vene televaatajatele, miks «erioperatsioon» nii pikalt kestab – ukraina sõjaväelased ei anna end vangi ja nad sõdivad.
Melitopoli ja veel mõne lähedalasuva asula tsiviiljuhid on röövitud. Venelased soovivad mingit referendumilaadset asja ja püüavad seda teha «juriidiliselt korrektsel». Muidugi õiguslikus mõttes on see kõik täiesti kasutu, kuid telepildi jaoks soovitakse reetureid kaamerasse ütlema, kuidas sünnivad uued «rahvavabariigid» täiesti vabal tahtel ja rahva soovil.
9) Mariupolist käivad lahingud linnas sees idapoolsetes kvartalites ning läänepoolseid pommitab vene suurtükivägi. Samal ajal on Azovi pataljon suutnud seal majade vahel nii mõnegi väärtusliku masina vanarauaks teha. Azov on sõjategevuse algusest sealkandis 2014. a. legendaarne ja tänu sellele on ka Mariupol olnud püsivalt Ukraina kontrolli all. Siiani pole vene okupandi saabas sinna jõudnud. Ehk seetõttu pommitatakse ja piiratakse nüüd nii meeleheitlikult. Ainuüksi Mariupoli tsiviilohvrite arv on viimastel andmetel 2137 inimest. See on vaieldamatult rohkem kõigist teistest linnadest. Kirjutasin varem, et matmine käib lihtsalt auku ajamisega. Tegelikult on jõutud juba sellesse staadiumisse, kus surnukehad jäävad tänavale ning kedagi pole neid koristamas. See on kõigi Teise Maailmasõja õudusjuttude ilmsiks saamine vene armee kätega. Leningradi blokaadi üleelanute õnneks on nad juba kõik teispoolsuses ega pea seda oma silmadega nägema, kuidas punaarmeelaste järeltulijad rahvast vabastavad.
10) Mõkolaivi linna ründamine ja sealt Odessa peale liikumine on hetkel pausil. Taas oli vene sõjapropagandistide kindel teadmine, et see juhtub üsna pea ja Odessa võtmata jätmine muudab kogu «erioperatsiooni» mõttetuks. Eks meie teame algusest peale, kui mõttetu see on, kuid Ukraina armee kipub neile seda uuesti tõestama. Küll on nad üritanud pressida Hersonist põhja poole Krõvõi Rigi peale, kuid seisati Arhangelske–Novovorontsovka joonel.
Hetkeseisuga on Ukrainas saanud hukka kolm ajakirjanikku. Viimane neist eelneval päeval Irpenis. Väidetavalt tapeti kontrollpostil. Seoses sellega on kohalikud võimud ka keelanud edaspidi ajakirjanikel Irpenisse mineku. See kõik on muidugi äärmiselt kahetsusväärne ja tuletab meelde, et ei kiri PRESS ega märge TV kiivri peal ei kaitse, kui käimas on päris sõda päris inimohvritega. Miinid ei küsi. Loll Ivan ei loe. Tänaseks on tapetud ka meedikuid ja kaplaneid. Lapsi ja lastekodu kasvatajaid. Venemaa miski strateegiliste uuringute keskus kirjutab, et seda kõike on tehtud Venemaa positsiooni parandamiseks Euroopas ning Ukraina sõda on alles algus. Kõik NATO kahtlejad peaksid seda artiklit lugema, mida Raivo Vare eile jagas. Muidugi on see täielik luul, kuid aru tuleb saada ka sellest, et mingisugust kokkulepet pole Putiniga võimalik saavutada enne kui Ukraina või tema on täielikult hävitatud.